Merike Saar: "Õpetaja peaks olema esiõppija ning eeskujuks teistele!"
Digitehnoloogiate instituudi doktorant Merike Saar kaitses oma doktoritööd "Supporting systematic data use in teacher inquiry with teaching and learning analytics" („Uuriva õpetaja süsteemse andmekasutuse toetamine õppe- ja õpianalüütika abil“) mais 2023. Meie intervjuus räägib ta rohkem oma doktoritööst ja sellest, et kuidas tema uurimistöö muudab maailma.
Merike, kuidas jõudsite oma uurimisteema juurde?
Olles ise õpetaja, soovisin pakkuda õpetajatele võimalusi tõenduspõhisemate otsuste tegemiseks õpetamisel. Paraku ei paku turg veel eriti palju tehnoloogilisi võimalusi õpetamise kohta info kogumiseks. Seetõttu asusin uurima ning välja töötama digitehnoloogiaid, mida õpetaja saaks oma igapäevatöös hõlpsasti kasutada, et oma õpetamise kohta andmeid koguda: näiteks õpilaste tagasisidet kaasatuse kohta tunnis või tunnitegevuste mustrit (palju aega missugustele tegevustele kulub, kui varieerivad need tegevused on, kas aktiivsem roll on õpetajal või õpilastel, jne). Eesmärgiks oli, et sellised tehnoloogiad võimaldaksid koguda andmeid, mida õpetajad vajavad ning oleks samas hõplsasti kasutatavad (ei eeldaks lisaressurssi ülesseadmisel või tunni ettevalmistamisel). Töö käigus selgus, et lisaks tehnoloogiale vajavad õpetajad tuge ka õpetajauuringu läbiviimisel, mis viis "Uuriva õpetaja" analüüsimudeli väljatöötamiseni.
Kuidas muudab Teie uurimistöö maailma (kasvõi natukene)?
Õpetamisanalüütika on alles väga uus uurimisvaldkond, kuid esimesed sammud näitavad, et andmete kogumine oma õpetamise ja õpilaste õpikogemuse kohta aitab õpetajatel valida tõhusamaid õpetamisstrateegiaid. Viimase kahe aasta jooksul olen läbi viinud õpiringe, kus õpetajad tutvuvad ajuteaduse uuringutest tõukuvate õpetamisstrateegiatega ning kasutavad neid õpetamisel, kogudes süstemaatiliselt andmeid selliste õpetamisstrateegiate tõhususe kohta. Kui esimesed entusiastlikud eesti õpetajad osalesid õpiringides isiklikust huvist, siis sel aastal uurib üks kool "Uuriva õpetaja" lähenemisviisi juba meeskonnana. Uuriva õpetaja õpiringide mudeli ja tõenduspõhiste õpistrateegiate materjalid töötasime välja koos partneritega teistest Euroopa ülikoolidest Erasmus+ projekti Illumine raames ning katsetasime lisaks Eestile ka Hispaania, Portugali ja Serbia koolides. Eestis laiendasin süsteemset andmekorjet ka õpilastele TLU ELU kursuse "Uuriv õppija" raames, kus 12 tudengit katsetasid erinevaid õpistrateegiaid, kogusid andmeid ning jagasid kogetut teistega. Parim tulemus näitas, et näiteks vaba meenutamise strateegiat kasutades vähenes õppimisele kuluv aeg umbes poole võrra, samas kui tulemused kasvasid 17-33%.
Millised olid Teie salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Mingeid salanippe mul muidugi ei olnud. Kogu protsess oli lihtsalt niivõrd põnev, et nautisin seda teekonda. Muidugi oli vahepeal ka tagasilööke, kuid nendest aitasid üle saada kaasteelised, nii doktorantide, õpetajate kui õppejõudude näol. Enim innustust andsid erinevad häkatonid, kus tehnoloogia arendamise käigus ise väga palju uut pidin õppima, samuti õpiringid õpetajatega, kui tulemused kõigi silmad särama lõid. Minu eeliseks oli see, et praktiliste lahenduste otsimisel sain õpetajana kaasata nii oma õpilasi kui kolleege üle Eesti. Suur tänu neile kaasalöömise eest! Lõppkokkuvõttes said kõik digitehnoloogiad programmeeritud mu endiste õpilaste või tudengite poolt.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Kõige suuremat rõõmu tundisn siis, kui õpiringides kaasa löövad uurivad õpetajad õhinaga oma tulemusi jagasid ning tihtipeale möönsid, et nende uurimistegevus nakatas ka õpilasi, sest õpilastele väga meeldis tõsiasi, et ka õpetaja õpib ning soovib õpetamist paremaks muuta. Mitmel korral sattusid õppijad nii hoogu, et see muutis andmete usaldusväärsust. Näiteks, kui õpilastel paluti tunnikontrolliks eraldi mitte õppida, kuid eksperimendi õnnestumisele kaasa elades nad siiski ilmselt valmistusid testiks. Meeldejääv on muidugi ka see, kui su töö väärib parima artikli tunnustuse või kõik kaitsmiskomisjoni liikmed hindavad su doktoritööd laudatur ("kiiduväärt" - toim.) vääriliseks.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on Teie jaoks “tark eluviis”?
Vastates sellele küsimusele õpetaja mätta otsast, ütleksin, et oluline on kogu aeg õppida ja areneda. Õpetaja peaks olema esiõppija ning eeskujuks teistele. Ainult pidevalt õppides suudame ajaga kaasas käia ning elutarkust kogudes ka veidi targemalt elada. Kindlasti on meie ühiskonnas veel palju arenguruumi, seega alustagem iseendast: Uuriv õpetaja nakatab ka õpilasi uurimispisikuga (nagu selgus meie õpiringides) ning uuriv mõtteviis on arengu ja “targa eluviisi’’ eelduseks.
Mida hindate oma juhendajate juures kõige rohkem?
Mul väga vedas oma juhendajatega, sest nad kõik toetasid mu arengut erinevatest aspektidest. Matemaatika ja informaatika didaktika professor Mart Laanpere visionäärina aitas näha suurt pilti ning suunas mind erinevaid lahendusi leidma; vanemteadur Luis Pablo Prieto oma põhjalikkusega toetas andmeanalüüsiga ning lihvis mu artiklite kirjutamise oskust; õppeanalüütika ja haridusandmete kaevandamise dotsent María Jesús Rodriguez Triana oli nii emotsionaalseks toeks kui teadushaldjaks, kes soovitas vajalikke allikaid, aitas välja ummikseisudest ning juhtis sujuvalt kogu protsessi. Samuti vedas mul doktoritöö retsensentidega, kes äärmiselt täpselt osutasid töö parendusvõimalustele, mistõttu doktoritöö kaitsmine oli puhas rõõm ja nauding. Olen kõigi nende juhtnööride eest ülitänulik!