Doktoriõpe

Õpetajate ja õppimise arengut toetab andmetele tuginev õpianalüütika

Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant Merike Saar uuris oma doktoritöös võimalusi õpetajate kaasamiseks tehnoloogiaga rikastatud õpetajauuringusse, kus õpetaja kogub tervikpildi saamiseks andmeid oma õpilaste õppimise ja omaenda õpetamise kohta.

Merike Saar

Olgugi, et kaasajal lähtutakse paljudes valdkondades otsuste tegemisel andmetest, toetuvad õpetajad koolis õpetamisotsuste tegemisel endiselt valdavalt oma „kõhutundele“ ja õpilaste hinnetele. Teaduskirjandus rõhutab aga andmete kasutamise vajadust, sealjuures toetades õpetajate professionaalset arengut. Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant Merike Saar uuris oma doktoritöös võimalusi õpetajate kaasamiseks tehnoloogiaga rikastatud õpetajauuringusse, kus õpetaja kogub tervikpildi saamiseks andmeid oma õpilaste õppimise ja omaenda õpetamise kohta
.
Lähenemist, kus õpetaja kogub õpianalüütikat (õppimisega seotud andmeid õpilaste kohta) ja õpetamisanalüütikat (andmeid omaenda õpetamise kohta), kutsutakse uuriva õpetaja kontseptsiooniks. Selle õpetajate igapäevatöösse rakendamise peamisteks takistavateks teguriteks on aga piiratud võimalused ning tööriistade puudus, mis aitaksid õpetajal oma vajadustest lähtuvaid andmeid koguda, seda eriti kontakt- ja hübriidõppes. Samuti on andmed, mida õpetajad peamiselt otsuste tegemisel kasutavad ühekülgsed (põhiliselt hinded), õpetajatel on vähene andmete kasutamise oskus, suur töökoormus ja madal teadlikkus õpetajauuringu protsessist, mida õpetajad peavad ajamahukaks ja vähest tulu toovaks. 

Seetõttu oli Merike Saarel uurimistööd läbi viies eesmärgiks uurida õpetajate vajadusi andmetele toetuvate otsuste tegemisel, luua ja testida lahendusi, mis oleksid neile andmetele toetuvas õpetajauuringus abiks, kui ka pakkuda välja disainipõhimõtted selliste õppe- ja õpianalüütika tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks, mida õpetajad saavad eesmärgipäraseks andmete kogumiseks kasutada.
Doktoritöö jooksul viis Saar läbi mitmeid uuringuid, kus osales kokku 170 Eesti õpetajat. Selle koostöö tulemusel valmis uuriva õpetaja analüüsimudel (AMTI), mis toetab õpetajauuringu protsessi praktiliste selgituste ja näidete abil. Samuti loodi kaks digitööriista, mis aitavad õpetajatel salvestada oma tunnitegevuste mustrit ka kontaktõppes (EduLog) ja küsida õpilastelt kiiret tagasisidet nende käitumusliku, emotsionaalse ja kognitiivse kaasatuse kohta erinevates tunnitegevustes (ForgetNot). Doktoritöö väljundiks on ka raamistik uuriva õpetaja lähenemisviisi toetavatest ja takistavatest teguritest ning õpetaja ootustest ja kartustest selle lähenemisviisi rakendamisel. 

Tänaseks on Merike Saare doktoritöö käigus välja töötatud uuriva õpetaja mudelit ning digitööriistu kasutanud üle saja tegevõpetaja mitte ainult Eestis, vaid ka Hispaanias, Serbias ja Portugalis. Õpetajate tagasiside annab lootust, et väljatöötatud tööriistad tõepoolest toetavad süsteemset õppe- ja õpianalüütika kasutamist ning aitavad uuriva õpetaja kontseptsiooni kooli igapäevaellu integreerida. 

Ühe õpetaja nägemus ajajoonel. Algab: mina enne teekonda: tavaline mina (inimese kujutis), mina teekonna alguses: mina valmis, liha nõder (blondi naise pilt), mina sekkumist planeerimas (kell ja prillidega kollase mehikese kujutis, kelle kohal on jutumull küsimärgiga), mina sekkumist läbi viimas (näo kujutis, kelle suust tuleb naerunäoga jutumull, mustad inimesekujutised kuulavad), mina reflekteerimas (inimese pea, mille sees lambipirn, kõrval suurte silmadega naerunägu), mina praegu (supermani keebiga inimese kujutis)

Joonis: Õpetaja tagasiside oma uuriva õpetaja võimestavast teekonnast.

Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi doktorant Merike Saar kaitses 16. mail oma doktoritöö „Uuriva õpetaja süsteemse andmekasutuse toetamine õppe- ja õpianalüütika abil“ ("Supporting systematic data use in teacher inquiry with teaching and learning analytics"). Doktoritööd juhendasid Talinna Ülikooli vanemteadurid Maria Jesus Rodriguez Triana ja Luis Pablo Prieto Santos ning Tallinna Ülikooli professor Mart Laanpere. Töö oponendid olid Valladolidi Ülikooli professor Alejandra Martínez Monés ja Bergeni Ülikooli professor Barbara Wasson.