Napp õppekorraldust puudutav teave viib info ülekülluseni

TLÜ üliõpilaste info ülekülluse tajumise välja selgitamiseks viis ELU projekti uurimisrühm novembris 2022 läbi veebiküsitluse, millele vastas 154 üliõpilast kõikidest instituutidest. Varasemalt on uuritud, kuidas TLÜ üliõpilased tajuvad sotsiaalmeediaga seotud info üleküllust (Pals, 2017), kuid üliõpilaste ülikooliga seotud info ülekülluse tajumist varasemalt analüüsitud ei ole. Projektis läbi viidud uuringu tulemuste kohta on plaanis avaldada ka teadusartikkel, kus on võimalik uuringu tulemustega põhjalikumalt tutvuda.

Õpikeskkondade rohkus põhjustab info üleküllust

Kui enamasti seostatakse info üleküllust suure koguse teabega, mille töötlemine indiviidile raskusi tekitab, siis projekti käigus läbi viidud uuringust selgub, et üliõpilased, kes saavad õppekorralduse kohta vähe või liiga keerukat infot, kogevad sagedamini info ülekülluse sümptomeid.

See esialgu paradoksaalsena kõlav järeldus on konteksti asetades siiski loogiline. Uuringu tulemustest järeldub, et TLÜ infokanalite vahendusel jõuab üliõpilasteni oluliselt rohkem infot toimuvatest sündmustest kui õppekorraldusest. Ligi pooled vastanutest hindasid ülikooli sündmustega seotud info mahtu kas suureks või väga suureks, samal ajal kui koguni 61% tudengitest leidis, et õppekorralduse kohta käiva info maht ei ole piisav. Küsitluse raames uuriti ka ülikooli poolt edastatava info selgesõnalisust ning kvaliteeti. Pea kolmandik tudengitest arvas, et ülikooli infoedastus sündmuste kohta võiks olla parem, õppekorraldusliku info seisukohalt küündis see suurusjärk 43,9 protsendini. 

Kui üliõpilaseni jõuab liiga vähe infot õppekorralduse kohta, peab ta nägema rohkem vaeva, et vajalikku informatsiooni ise erinevatest infokanalitest üles leida ning olulist ebaolulisest eristada. Info hulga juures on probleemiks see, et õppetegevusega seotud materjalid ja info on erinevates keskkondades (õppeinfosüsteemid, õppetegevuseks loodud sotsiaalmeedia grupid, ühistöö tööriistad jms) ning nende haldamine on keeruline. Uuringust selgub, et umbes kolmandiku (31%) üliõpilaste jaoks on erinevates õpikeskkondades orienteerumine väga kurnav, näiteks kirjeldab uuringus osalenud tudeng oma kogemust: „Minu arust koolitöödega kursis olemine ei tohiks õpilasele nii raske olla. Elu on niigi kiire ja palju on teha nii õpilastel kui õpetajatel, aga see informatsiooni otsimine ja kindlaks tegemine, et mida millal ja kus vaja teha on, lisab lihtsalt ekstra kihi raskust.”

Info üleküllus põhjustab keskendumisraskusi ja mõjutab õppetöö kvaliteeti

Uuringus osalenud TLÜ üliõpilastest ligi 70% on kogenud erinevaid info ülekülluse põhjustatud terviseprobleeme, näiteks väsimust ja kurnatust. Üliõpilased, kes on suuremast info hulgast rohkem mõjutatud, tajuvad nii mäluprobleeme, silmade väsimust, probleeme unega, peavalu kui ka söögiisu vähenemist enam kui need, kes info üleküllust ei taju. Need üliõpilased, kes info üleküllust enam tajuvad, kogevad peamise info ülekülluse sümptomina keskendumisraskusi, milles mitmed varasemad uuringud on leidnud  omakorda seose tudengite kehvema akadeemilise edukusega (Al’Omairi & Al Balushi 2015; Dean 2006). 

Murettekitavalt selgus ka käesolevas uuringus, et suurel hulgal tudengitest on infoliiasuse tulemusena langenud õppetöö kvaliteet, kohustuslikke ülesandeid lükatakse sageli edasi või ignoreeritakse, samuti esineb tihti motivatsioonilangust, kiirustamist ja rööprähklemist. Mida tugevamalt tajub üliõpilane info üleküllust, seda tõenäolisem on pealiskaudne suhtumine kooliga seotud ülesannetesse. Samas on raske öelda, kui suurt rolli mängib nende negatiivsete mõjude puhul ülikooli poolt edastatav informatsioon ning kui suur on muude allikate poolt põhjustatud üleküllus. 

Küsitluse tulemustest selgus, et mida mida rohkem tajub vastaja erinevaid info üleküllusega seotud põhjuseid, näiteks selle hulka, ebaselgust ja keerukust, seda enam tajub ta ka info üleküllust. Samuti võivad tajutavat üleküllust suurendada ka ootamatud tähelepanu katkestused, mis segavad töövoogu ning eeldavad taas toimetustega jätkamiseks suuremat kognitiivset pingutust. Umbes pooled (51,4%) TLÜ tudengid  tunnevad tihti või väga tihti vajadust olla pidevalt „ühendatud“, teisisõnu hoiavad nad nutitelefonis või arvutis pidevalt silma peal e-kirjadel, sotsiaalmeedia kanalitel ja õpikeskkondadel. Ka seesugune tegevus võib pärssida keskendumisvõimet, soodustada rööprähklemist ning tekitada tunnet, justkui oleks informatsiooni liiga palju. Samuti võib see omakorda suurendada ajapuudust, mida peeti info ülekülluse peamiseks põhjustajaks. 

Mis aitab tudengitel info üleküllusega toime tulla?

Info üleküllusega toimetulekuks rakendavad TLÜ üliõpilased erinevaid strateegiaid ja meetodeid, millest sagedamini leiavad kasutamist prioriteetide seadmine, tegevuste järjestamine ning info filtreerimine. Uuringust selgub, et info ülekülluse vältimiseks loobuvad üliõpilased tihti ka TLÜ meililistidest ja infokirjadest. Näiteks üks küsitlusele vastanu sedastab, et info jagajad peaksid ise enne selle tudengitele jagamist kindlaks tegema, kellele konkreetne info mõeldud on: „Info üleküllust saab vältida nii, et enne infokirjade jms edastamist veendutakse, kellele see saadetakse ja kas info on õige. Kui mulle tuleb meil lõputööde kinnitamise tähtaja kohta ja olen esimese kursuse tudeng, siis see ei puuduta mind. Samuti oli hiljuti mingisugune kandidaatide esitamine, kuid algses meilis oli tähtaeg valesti märgitud ning tuli uus kiri uue kuupäevaga. Samuti saadeti üliõpilaselamute tagasisideküsitlus meilile kaks korda”.

Kuivõrd uuringus osalenud tudengid hindavad oma infopädevust kõrgelt, siis infopädevuse arendamist infoüleküllusega toimetulekuks oluliseks ei peeta. Samas järeldub uuringust, et info ülekülluse all kannatavad tudengid sõltumata infopädevuse tasemest. Sellises olukorras võivad nad abi leida hoopis enesejuhtimise tehnikatest, mis hõlmavad näiteks ajahaldust, prioritiseerimist, teabekäitumist ning -haldust. Teine võimalik suund oleks probleemi ümbermõtestamine. Võimalik, et informatsiooni üleküllusena tajutakse hoopis tööülekoormust, mis tuleneb kohustuste, mitte teabe rohkusest. Ühiskondlikud trendid nagu töö ja eraelu tasakaalustamine või „aeglane liikumine” võivad sel puhul olla põhimõttelisem lahendus kui teabehaldus.

Põhjalikuma ülevaate info ülekülluse küsitluse tulemusest saab ELU projektide esitluspäeval, 14. detsembril 2022, vahemikus kell 17-19 ruumis M-134.

Viited
1. Al’Omairi, T., & Al Balushi, H. (2015). The influence of paying attention in classroom on students’ academic achievement in terms of their comprehension and recall ability. In Proceedings of INTCESS15-2nd international conference on education and social sciences (pp. 2-4).

2. Dean, S. (2006). Understanding an achievement gap: Exploring the relationship between attention, working memory, and academic achievement. University of Pennsylvania.

3. Pals, E. (2017). Info ülekülluse põhjused ja tagajärjed Tallinna Ülikooli üliõpilaste seas [Bakalaureusetöö, Tallinna Ülikool]. ETERA

Rohkem projektist