Uued tehnoloogiad keskkonna hüvanguks
ICT-INOV on Capacity Building Erasmus+ Brüsseli keskne projekt, mille eesmärgiks on Euroopa parimad praktikad IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) hariduses rakendada ka Aasias. Projekt algas 2021 aasta märtsis ja lõpeb 2024 aasta jaanuaris. Digitehnoloogiate instituudi nooremteadur Triinu Jesmin on projekti eesti- poolne koordinaator, kes tegeleb projekti raames arendatud portaali sisu loomisega. Rääkisime Triinuga projekti olulisusest, saavutustest ja plaanidest.
Triinu, missugune projekt on ICT-INOV?
Meie eelmine projekt ALIEN (Active learning in Engineering) keskendus Aasia ülikoolides aktiivõppe juurutamisele ja selle rakendamise toetamiseks mõeldud laborite loomisele. Aga ICT-INOV keskendub mitte enam aktiivõppele, vaid disainmõtlemisele. Selle projekti raames partnerülikoolid saavad ehitada laborid, kus on robotid, arvutid või teised digivahendid, mis võimaldavad disainimõtlemise rakendamist. Tallinna Ülikoolis oleme me tegelenud disainmõtlemisega pikka aega ja nüüd oleme valmis jagama oma kogemust ka teistega. Tähtis on mainida, et selles projektis osaleb TLÜ poolt mitte ainult Digitehnoloogiate instituut, aga ka Ökoloogia keskus. Koos ökohüdroloogia professori Jaanus Terasmaaga me proovime selgeks teha, et ka digitehnoloogiate kasutamine peaks alati põhinema keskkonnakaitsel.
Kuidas te seda teete?
Me anname tudengitele erinevaid nurjatuid probleeme lahendamiseks. Näiteks, anname õpilastele ülesanne luua toidujagamise rakendus. Õpilased mõtlevad läbi, kuidas teha parim kasutajakeskne disain selle rakenduse jaoks. Oleme teinud palju koostööd ka gümnaasiumitega, kellega oleme seda rakendust testinud. Tulemused ja ka tagasiside õpilastelt ja õpetajatelt olid väga head!
Miks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teema üldse tähtis täna?
Kahjuks olukord maailmas on praegu üsna halb ja inimesed loodavad, et tulevad uued tehnoloogiad ja päästavad neid. Me õpetame tudengeid, kuidas läheneda probleemile teaduspõhiste meetoditega ning proovida seda lahendada innovaatiliste meetodite kaudu. Mitte kiiresti, aga rahulikult ja efektiivselt. Enne kui alustada probleemi lahendusega, on vaja uurida: kelle probleem see on, mis lahenduse võimalused on, miks varem ei ole õnnestunud seda teha ja palju muud. Disainmõtlemine sunnib sind kõigepealt uurima ja aru saama miks ja alles siis otsima võimalikku lahendust.
Mis riigid osalevad selles projektis?
Partnerite hulgas on kokku 12 riiki: Euroopast Kreeka koordinaatorina, Eesti, Portugal, Itaalia; Aasiast kõik partnerid kahe ülikooliga Malaisia, Pakistan, Vietnam ja Nepaal . Hiljuti tulime Nepaalist, Tribhuvani Ülikoolist, kus õpib üle 700 000 õpilase. Saan öelda, et meil on väga lahedad partnerid Aasiast, kellega on meil soojad suhted.
Millises riigis läheb kõige paremini info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine hariduses ?
See on pisut raske öelda, sest me ei tööta otse õpilastega vaid koolitame õppejõude. Siiamaani on nad kõik väga huvitatud. Meie portaalis saab leida erinevaid materjale, mis demonstreerivad, kuidas koolitamise protsess läheb. Me ise oleme viinud läbi mõned koolitused Tallinna Ülikoolis.
Edu! Mis plaanid veel teil on?
Plaanis on veel korraldada avatud seminare, milles saavad osaleda kõik soovijad, kes on huvitatud kõrghariduse innovaatilistest õpetamismeetoditest. Seminarid on seotud mängustamisega, õppekavade disainimisega ja teiste hariduse teemadega.
Järgmisel aastal toimub ICT-INOV projekti lõpukonverents Kuala Lumpuris, Malaisias. Seal saavad kõik partnerid kokku ja jagavad, mida nad 3 aastaga saavutanud on, millised koolitused läbi viinud, millised laborid ehitanud ja millised lahendused leidnud.
Kas te praeguse tulemusega olete rahul?
Jah! Meie rakendus praegu töötab ilusti. Ainukene asi on see, et serverid on Kreekas ja kui midagi juhtub, siis tavaliselt võtab aega, et see korda saada. Aga see on kõigest väike tehniline küsimus. Alati on olemas koht, kuhu areneda. Meil on veel 1 aasta ees!
Kas partnerid plaanivad meile külla tulla ka?
Jah! Meil oli partnerite vahel hääletus Kathmanduus, Nepaalis, et otsustada “Millises riigis kohtutakse järgmine kord ?”. Ja enne, kui me hakkasime hääletama ütlesid kõik osalejad, et tahavad kohtuda Eestis. See on väga hea märk! See tähendab, et me oleme oma tehtud tööga näidanud, et Eesti ja Tallinna Ülikool on innovaatiline koht, kus sünnivad parimad ideed ja siia tasub tulla. Juba augustis tulevad kõik partnerid, nende seas ka Aasia ülikoolide rektorid ja prorektorid, meile külla ja tähistavad meiega koos uue õppeaasta algust.