XIV Eesti filosoofia aastakonverents

5.-6. OKTOOBER 2018

Filosoofia suureks ambitsiooniks on niinimetatud suurtele küsimustele vastamine: Mis on
tõde? Mis on õnn? Mis on hüve? Platon leidis, et utoopia saab võimalikuks alles siis, kui
filosoofid saavad kuningateks või kuningad hakkavad filosofeerima. Marx lisas, et filosoofia
ülesandeks on maailma muuta.
Kui aga vaadata filosoofia ajalugu teadusrevolutsioonist tänapäevani, siis tundub, et Bertrand
Russellil oli õigus: varem filosoofia alla kuulunud uurimisvaldkondadest saavad järk-järgult
iseseisvad teadusharud. Füüsika, loogika, majandusteadus, psühholoogia, semantika -
need on ainult mõned näited edukalt iseseisvunud teadusharudest, mis on nüüdseks nii
oma saavutuste kui ka ühiskondliku mõju poolest filosoofiat edestanud. 20. ja 21. sajandil
kujundavad filosoofiliste arusaamade asemel meie argielu pigem teaduslikud avastused ja
tehnoloogilised lahendused. Suurtele küsimustele vastuste leidmiseks pöördutakse samuti
üha enam teaduse poole. Aastal, mil Eesti riik alustab oma teist aastasada, küsime - milline
on filosoofia koht sellises uues ilmas?