Käsitöötehnoloogia ja disain

Käsitöötehnoloogiad ja disain

Õppetase Rakenduskõrgharidus

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 15

Õppevorm Sessioonõpe

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava eesmärgiks on oskuslikult kasutada traditsioonilisi käsitöö võtteid tänapäevases tootedisainis. Õppetöös on rõhuasetus inimkesksel disainil, mille lähtekohaks on kasutajate vajaduste mõistmine ja loov probleemilahendamine. Töötatakse erinevate materjalidega (peamisteks materjalideks on puit, plastik ja metall) Haapsalu kolledži eeliseks õppekava rakendamisel on väga head töökojad ja laborid, kus tudeng saab oma ideed praktiliselt realiseerida. Kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala on ainulaadse rakendusliku suunitlusega eriala, kus  tooted sünnivad ideest teostuseni põhimõttel. Õppekava oluliseks osaks on praktilised tootearendusprojektid koostöös erinevate ettevõtete ja organisatsioonidega. 

Kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala on ainulaadse rakendusliku suunitlusega, mis toetub oma tegevuses pärimuslikule kultuurile. Tooted sünnivad ideest teostuseni põhimõttel, ühendades muistse ja moodsa, traditsioonilised ja tänapäevased tehnoloogiad, jätkusuutlikkuse ja ettevõtlikkuse.

Keda ootame õppima?

Käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala sobib neile, kes on huvitatud kaasaegsest tootedisainist ja väärtustab traditsioonilisi käsitöötehnoloogiaid. Soovib arendada erialaseid oskusi ja loovust ning omandada teadmisi toodete väljatöötamise spetsiifikast. Ootame õppima nii gümnaasiumilõpetajaid kui ka juba töötavaid aktiivseid inimesi, kellel on soov ennast teostada erialaseid oskusi pakkuval õppekaval.

Miks tulla meile õppima?

Tegemist on Eestis ainulaadse käsitööd ja tootedisaini siduva õppekavaga, kus on ühendatud traditsioonilised ja kaasaegsed tehnoloogiad, alalhoidlikkus ja ettevõtlikkus, keskkonnasäästlik mõttelaad ja jätkusuutlik tootearendus. Oluliseks peame tervisedenduse valdkonda kuuluvate toodete disaini, mis on kiiresti muutuvas maailmas omandanud suurt nõudlust ja tähelepanu. Õppeprotsess lähtub nö ideest teostuseni põhimõttest. Õppetöö praktiline osa viiakse läbi Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži töökodades ja erialaekspertide juhendamisel. Praktikad toimuvad koostöös erinevate asutuste ja ettevõtetega. Õppetöösse kaasatakse suurte kogemustega õppejõude ja projektide teostamisse oma valdkonna professionaale. Lisaks on osa õppetööst ja/või praktikatest võimalik sooritada välisriikide kõrgkoolide juures.

 

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

  • Käsitöötehnoloogiate ja disaini õppimine on inspireeriv! Õpetamise aluseks on teooriate sidumine praktikaga. Erialaprojektid on vaheldusrikkad, nii näiteks on võimalik õppetöö käigus projekteerida mööbli- või tarbeesemeid või hoopis pakkuda välja lahendusi kuidas kujundada koolikeskkonda või milliste lahendustega oleks võimalik tõsta koolinoorte liikumisaktiivsust. Erinevate tehnoloogiatega tutvumiseks külastatakse erinevaid tootmisettevõtteid, kasutajate paremaks mõistmiseks käiakse vaatlustel koolides, taastusravikeskustes või  hoopis ratsavõistlustel. Loominguliste praktikate käigus ammutatakse inspiratsiooni loodusest ja arhiividest ning muuseumidest.

  • Õppekava läbimisel on suur roll praktilistel tundidel, mis viiakse läbi kolledži töökodades. Õppereisid toimuvad ka erinevate koostööpartnerite laboritesse või etevõtetesse. Nii näiteks on  plastide tehnoloogiate praktiseerimiseks külastatud Kuressaare Ametikooli ja TalTech laboreid, metallide tehnoloogiate raames on praktiline õppetöö läbi viidud sepikojas või kohalike ettevõtete tootmisruumides. Selleks, et mõista ja omandada traditsioonilisi töövõtteid ning inspiratsiooni ammutada pärandkultuurist, on õppetöös omal kohal ka pärandvara ja mööbli restaureerimise praktikumid. 

  • Ühiste õppereiside käigus välismaale on tudengitel ja õppejõududel võimalik omandada uusi teadmisi ja kogemusi ning luua kontakte välisülikoolidega.

  • Kolledži erialade rakenduslik iseloom toetab igakülgset osalemist erinevates projektides, sh välisprojektides.

  • Eriala osaleb aktiivselt Eesti ettevõtete innovatsiooniosakute projektides.

  • Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusüliõpilaste programmigavastava valdkonna Euroopa ülikooli, valikuvõimalus on väga lai.

  • Õpingute lihtsustamiseks pakub Tallinna Ülikool välja võimaluse kandideerida erinevatele toetustele ja stipendiumitele.

Õppekava ja -ained

Käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava peamiseks eesmärgiks on luua eeldused ennast teostava käsitöötehnoloogiaid ja disaini olemust tundva loovisiku kujunemiseks, kes toetub oma tegevuses pärimuslikule kultuurile, traditsioonilistele käsitöötehnikatele ja kaasaegse disaini meetoditele ning töövõtetele.

Õppeakava läbimine loob eeldused interdistsiplinaarsete seoste äratundmiseks erinevates käsitöötehnoloogia rakendusalades, annab teadmised käsitöötehnoloogia ja disaini põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest ja valdkonna probleemide sõnastamiseks ning nende lahendamiseks ning annab ka oskused käsitöötehnoloogia ja disaini valdkonna projektide algatamiseks ning juhtimis- ja meeskonnatööoskuste kujunemiseks.

Eriala kohustuslike üldainete mooduli eesmärgiks on anda teadmised disaini ajaloost ja luua eeldused integreeritud teadmiste kujunemiseks kunsti eri suundadest ja praktikas rakendamise võimalustest; anda õppijale üldiseid kunstilisi väljendusoskuseid oma ideede visualiseerimiseks; arendada joonistamise ja maalimise praktilisi distsipliine ning anda teadmised värvusõpetusest ja kompositsiooni alustest teoorias ja praktikas jpm.

Eriala valikainete mooduli eesmärgiks on luua võimalused individuaalsete arenguvajaduste ja intellektuaalse huvi realiseerimiseks, anda võimalus erialaste teadmiste täiendamiseks ja mitmekesistamiseks ning luua eeldused käelist tegevust ja rahvuslikku esemelist kultuuri väärtustavate loovisikute kujunemiseks.

Tutvu õppekavaga

Õppevormi kirjeldus

Rakenduskõrgharidusõpe (nominaalõppeaeg 3 aastat)

Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilaneomandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Õppekava kestus on 3 aastat. Õppe maht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP). Käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh. sooritama kõik kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma lõputöö.

Sessioonõpe (õppetöö valdavalt N-L kahel kuni kolmel päeval üle nädala). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka mõnel muul nädalapäeval.

Enne õpingute kavandamist tuleks arvestada, et sessioonõppe puhul on iseiseivatöö maht suurem ja auditoorseid tunde vähem.

Olulised erialaained

Traditsiooniliste materjalide ja käsitöötehnikatega seotud õppeained:

  • Materjaliõpetus:
    • puit- ja saematerjalid - Erinevate puiduliikide makroskoopilise ja mikroskoopilise ehitusega tutvumine. Puidurikete määramine ja nende mõju kasutusotstarbele. Kasutusotstarbele vastava puidu valikupädevus.
    • metallid ja sulamid - Enamlevinud metallide ja nende sulamitega tutvumine. Ülevaade nende ehitusest, omadustest ja kasutamisvõimalustest.
    • plastid ja vaigud - Omandatakse oskused ja teadmised plastide töötlemise alal ja vaikude kasutamise võimaluste ja tehnoloogiate kohta. Plastide ja vaikude jäätmekäitlust ning ohutustehnikat.
  • Klaasi töötlemise tehnoloogiad - Saadakse ülevaade klaasikunsti ajaloost ja tutvutakse erinevate tehnoloogiatega klaasi töötlemiseks.
  • Vanatehnika restaureerimine - Omandatakse teadmised ja oskused vanatehnika autentseks taastamiseks, kasutades kõiki metallitöö oskusi.
  • Joonistamine I-III - Visuaalse mõtlemise ja manuaalsete oskuste arendamine. Selgitatakse iga õppija joonistamise oskused ja neid arendatakse lähtuvalt õppija oskustest. Visandamine kui visualiseerimise töövahend. Ideede, protsesside ja probleemide kujutamine lihtsate joonistuste abil. Omandatakse  praktiline kogemus ja oskus erinevate joonistusvahenditega töötamisel.  

Disaini ja disainiprotsessiga seotud õppeained:

  • Sissejuhatus disaini - Omandatakse teadmisi disaini olemusest ja oskusi neid rakendada. Saadakse ülevaade disaini tekkimise põhjustest ja rollist ühiskonnas ja majanduses. 
  • Graafilise disaini alused - Õppeaine eesmärk on anda lühi-ülevaade graafilise disaini põhiprintsiipidest ning nende rakendamisest kujundustöödes; praktiliste ülesannete abil näitlikustada esteetilise ja eesmärgipärase disaini loomeprotsessi.
  • Kujundusprogrammid - Kujundamiseks vajalike raster- ja vektorgraafika programmide õppimine edasijõudnud tasemel. Praktiliste loovülesannete kaudu antakse oskused esteetiliselt ja tehniliselt kvaliteetse kujundusgraafika loomiseks. Küljendamise ja trükiettevalmistuse põhitõdede omandamine. 
  • Erialaprojekt I-V (temaatilised arendusprojektid) - Omandatakse oskused temaatilise arendusprojekti kontseptsioonlahenduste loomiseks. Prototüpeerimis- ja visualiseerimisoskuste arendamine. 

Eriala aineid toetavad kohustuslikud üldained: õppimine kõrgkoolis, üld- ja sotsiaalpsühholoogia ning erialasid lõimiv uuendus (ELU) mis toetab erialade vaheliste meeskonnatööoskust ja koostöökogemust probleemide lahendamisel. Rakenduskõrghariduses läbib üliõpilane erialase praktika 30 EAP mahus.

Erialane praktika

Erialane praktika sooritatakse disainibüroos, tootmisettevõttes või organisatsioonis, mille raames kavandatakse tootelahendus, mis reaalselt on praktikaettevõttes päevakajaline ja vajalik. Üheks olulisemaks praktikapartneriks on Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni kompetentsikeskus. Koostöös on sündinud mitmeid tervisetoodete lahendusi, mis on äramärkimist leidnud nii üliõpilastööde- kui disainikonkurssidel.

 

Õppejõud

 

Gina on hingelt sportlane, tänu millele juhib teda alati eduelamus ja võidusoov. Hetkel on Ginal sihikul Hunt Kriimsilm ja tema 9 ametit. Ette on juba näidata päris mitu diplomit ja tunnistust. Nende järgi võiks Ginat nimetada tootmistehnika inseneriks, kaubandustöö spetsialistiks, tisleriks, restauraatoriks ja kõige värskem neist näitab magistrikraadi omandamist seoses Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühisõppekava “Disain ja tootearendus” lõpetamisega. Kuna disaineritele tuleb selline kestev uue ja huvitava otsimine enese ümber ainult kasuks, siis tundub, et Gina on jõudnud õigesse kohta!

 

 

 

 

 

 

Arvo Pärenson on lõpetanud Eesti Kunstiinstituudi tootedisaini eriala. Töötanud Eestis kunstiakadeemias õppejõuna  alates 1986 ja juhatanud tootedisaini osakonda. Täiendanud ennast erialaliselt Soomes, Itaalias ja Suurbritannias. Teinud koostööd professionaalse disainerina paljude Eesti ja välismaiste ettevõtetega. Alates 2010 töötab lektorina TLÜ Haapsalu kolledžis ja kureerib KTD õpekava. Osaleb TERE KK disainer-projektijuhina rehabilitatsiooni ja tervisetoodete väljatöötamises ja juurutamises.

Arvo Pärenson Eesti Teadusinfosüsteemis

 

 

 

 

 

Ma ei eeldagi, et kõik keda ma juhendan valivad disaineri elukutse! Palju olulisem on, et suudaksin panna analüüsima ja hindama esemeid ja protsesse meie ümber - tegema läbimõeldud valikuid.

 

 

 

 

 

 

Leonardo Meigas on Eesti disaini pikaajalise kogemusega tipptegija. Disaineri ampluaa on väga lai - ta on teinud nii sisekujundusi kui disaininud mööblit, valgusteid ja kelli, loonud kommunikatsioonidisaini ning firmade logosid. Leonardo on välja töötanud keraamikatoodete sarja ja loonud tunnusgraafikat ettevõtteile mitmest riigist. Tema projekteeritud valgusinstallatsioon on püstitatud Inglismaa, Läti ja Poola linnaruumidesse. On loonud portreefilmi "Disainer nr 1" Eesti kutselise disaini rajajast ja kureerinud ning kujundanud näitusi. On kolme tütre isa.

 

 

 

 

 

 

Mati Raal on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektina, hiljem saanud teadusmagistri kraadi restaureerimise ja konserveerimise erialal. Olnud 7 aastat restaureerimise eriala korraline dotsent, hetkel lektor restauraatoritele ja sisekujundajatele. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis osalenud viimased 6 aastat lõputööde hindamiskomisjonis ning kuulub ka kooli nõunike kogusse. TLÜ Haapsalu kolledžis on Mati mitu aastat viinud läbi mööblirestaureerimise erikursust, mille käigus õpitakse nii teoreetiliselt kui praktiliselt kasutama vanu tehnoloogiaid ja viimistlemisvõtteid. Lisaks saavad tudengid läbi proovida spetsiifilised, ainult restaureerimisele omased puiduparandamise võtted. 

 

Mati tegeleb mööblirestaureerimisega alates 1979. aastast. Viimased 25 aastat on Mati õpetanud ja läbiviinud koolitusi ja kursuseid mitmel pool Eestis. Perefirma Tsunftijänes OÜ tegeleb lisaks restaureerimisele ja koolitamisele tõelise antiikmööbli müügiga ja stiilsete ruumide sisustamisega. Oleme praktikabaasiks õpilastele paljudest ametikoolidest nii Eestist kui välismaalt.

Mööbli ja interjööri ajaloo uurimise tulemusel on Mati sulest ilmunud mahukas raamat “Mõisate kadunud hiilgus”.

Mati on üks nendest õnnelikest inimestest kelle töö ja hobi langevad kokku. Siiski vahelduseks tubasele tööle meeldib hulkuda püssiga metsas ja mootorpaadiOpen File Browserga kalastada merel. Igal sobival võimalusel aga autoga matkata ja tutvuda teiste maade elu-oluga.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laura on multimeedia ja disaini õppejõud alates 2013. aastast, ta viib läbi nii graafilise disaini kui ka videotöötluse ja fotograafia loenguid. Õppejõu töös tugineb töökogemustele mitmetes meediaettevõtetes ning on seadnud eesmärgiks arendada tudengite käelisi oskusi ja analüüsivõimet süsteemsete disainilahenduste loomisel. Lisaks õppejõu tööle tegeleb aktiivselt erialaste projektidega graafilise disaini ja videograafika vallas.

 

 

 

 

 

Liina Viiret on Haapsalu kolledži tudengitele toeks ainetega Õppimine kõrgkoolis, Uurimistöö alused ja meetodid ning viib läbi lõputööde valmimisega seotud uurimistöö seminare. Liina Viiret on ise kõrghariduse saanud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis ja peab oluliseks täiskasvanud töötava tudengi aja ja tööpingutuse väärtustamist. Toetatud ja hinnatud on üliõpilase soov enda õpinguid teadlikult planeerida ja eesmärke seada. Kuid oluline on ka protsessi väärtustada ning mõtestada, koos on ühised ülikooliaastad ja uued teadmised ning ettevõtmised vajalik osa meie kõigi erialasel kasvamisel.

Vastuvõtutingimused

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž võtab rakenduskõrgharidusõppesse õpilasi avaliku konkursi korras vastu üks kord aastas, infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu. Dokumente, mida riiklikes andmebaasides ei ole, võetakse vastu kolledži hoones Lihula mnt 12, Haapsalu. Avalduse saab esitada kuni kahele konkursile. Rakenduskõrgharidusõppesse kandideerijatel peab olema kas gümnaasiumi või kutsekeskkooli lõputunnistus.

Vastuvõtueksam koosneb kolmest osast: 

  1. Kohapeal teostatav ülesanne etteantud materjalist
    • Töövahendite loetelu, mis võiks/peaks sisseastumiseksamil osalejal endal kaasas olema:
      • joonlaud (max 30 cm)
      • kolmnurkjoonlaud
      • lõikenuga paberile/papile
      • liimipulk
      • harilik pliiats
      • kustutuskumm
      • omal valikul värvilised markerid või värvipliiatsid
      • käärid
  2. Ülesande lahenduse esitlus
  3. Vestlus ja tudengi kandidaadi iseseisvate loominguliste tööde/portfoolio esitlemine (kui need on olemas)

Vastuvõtulävend on 65 palli.

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased:

Käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala on kunsti, inseneeria ja käsitöö kokteil. Millist osa rohkem rõhutada, seda saab tudeng ise valida. Siin juhatatakse võimalike tööriistadeni, kasutamine iga sepa oma kätes. Õppimine on aktiivne protsess, tuleb ise aktiivselt osaleda, oodates vaid õpetamist ja tehes ära minimaalselt nõutava, oleks lati alt läbi jooksmine. See aeg on siin nii üürike. Tuleb olla nõudlik nii enda kui tarkusi jagavate allikate vastu. Ka kaaslaste tuge ei saa alahinnata. Iga isiksus lisab oma maitsenüansi. Ja tuleb olla uudishimulik. Disain on maailma parandamine, pisikeste sammudega. Planeerimise protsess on disaini alus, ent sellesse ei tohi takerduda peljates asjade füüsilisse vormi valamist. Tuleb teha, tuleb ära teha. Teooria suunab, kogemused õpetavad. Eriti käsitööoskuste arendamisel. Koolis saab palju katsetada pelguseta, et äkki ei tule perfektne välja. Kindlasti ei tule. Täiuslikke asju polegi olemas. Seda tunnetan igapäevaselt eritellimusmööblit konstrueerides ja ehitades, otsides kompromisse ja optimaalseid lahendusi. Koolitöödes saab igasugust utoopiat proovida.

 

 

 

 

Haapsalu kolledžisse õppima sattusin ilmselt eriala nimetuse pärast – pean väga lugu meie kultuuripärandist ja esivanemate käsitööoskusest, samas hindan kõrgelt tänapäevase tehnoloogia arengut ja võimalust neid kahte siduda kaasaegse disaini võtmes. Kui kooli peale tagasi mõtlen, siis esmalt meenuvad inimesed, säravad persoonid õppejõududena kui ka kaasüliõpilastena. Meenuvad ka õpetlikud ekskursioonid ettevõtetesse, kust saadud teadmisi on ka hiljem vaja läinud. Eraldi ühtegi õppeainet välja tuua ei tahaks, sest palju õpetlikku tuli ka n-ö ridade vahelt, millele õppima tulles ei osanud isegi mõelda. Minu jaoks olid need kolm väga õpetlikku ja innustavat aastat.

 

 

 

 

 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava läbinul on võimalus suunduda tööle disainerina tööstuses, tehnoloogina käsitööettevõttes, plastmaterjalide modelleerijana, disainer-väikeettevõtjana, käsitöömeister-väikeettevõtjana.

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes Eestis ja välismaa kõrgkoolides. Tallinna Ülikooli tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja magistriõppe läbimisel on võimalus töötada tööõpetuse õpetaja, kutseõpetaja või käsitööringi juhendajana. Lisaks on võimalik edasi õppida Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli tootearenduse ja disaini valdkondade magistriõppekavadel.