Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas

• Kolledži teiste erialade rakenduslik iseloom annab võimaluse toetada teooriaõpinguid praktiliste katsetustega.
• Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmus+ vahetusüliõpilasena välisülikooli juurde praktikale. Haapsalu kolledži magistriõppekaval on partnerülikoolideks lisaks Euroopa Liidu ülikoolidele Central Florida University (USA) ja Kobe University (Jaapan).
• Õpingute lihtsustamiseks pakub Tallinna Ülikool välja võimaluse kandideerida erinevatele toetustele ja stipendiumitele.

Õppekava kohustuslikud erialaained on jagatud kaheks mooduliks.

1. Põlvkondi lõimiv kogukonnatöö

Moodulis on võimalik õppida mõistma vananemise erinevaid aspekte ühiskonna-, kogukonna- ja individuaalsel tasandil. Saab teadmised ja oskused, kuidas luua läbi kaasamise ja võrgustikutöö sellist keskkonda, mis toetab tervena vananemist. Käsitletakse organisatsiooni hõbemajanduses osalemist. Õppekava oluline osa on uurimistöö ja see algab teadmiste omandamisega teaduslikku uurimuse läbiviimisest.

2. Tervis ja vananemine

Moodulis omandatakse teadmised inimese füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest tervisest, vanuselistest muutustest ning omandatakse analüüsioskused. Selles moodulis saab õppija teadmised ja oskused ka iseenda töö analüüsiks ja ametialaseks kasvuks.

Valikainete nimekirjast saab iga üliõpilane valida aineid, mis toetavad tema isiklikku huvi vananemise ja kogukonnatöö laias valdkonnas. Nii nagu kõikides teistes Tallinna Ülikooli magistriõppe programmides, õpitakse ka siin erialast inglise keelt, osaletakse ELU projektis, käiakse praktikal ja võetakse vabaaineid. Õpingud kulmineeruvad magistritöö kirjutamise ja kaitsmisega.

Tutvu õppekavaga

Sessioonõpe (õppetöö valdavalt N-L kahel kuni kolmel päeval üle nädala). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka mõnel muul nädalapäeval.

Õppekava kestus on 2 aastat. Õppe maht on 120 Euroopa ainepunkti (EAP). Õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh. sooritama kõik kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma magistritöö.

Enne õpingute kavandamist tuleb arvestada, et sessioonõppe puhul on iseiseiva töö maht suurem ja auditoorseid tunde vähem. Ainete iseseisvat tööd tehakse individuaalselt ning grupi- või võrgustikutööna.  Ainete praktiliste ülesannete täitmisel tehakse koostööd kohaliku piirkonna organisatsioonidega.

Õppekavas antakse alusteadmised vananemisest ja tervisest, mis annab lõpetanule võimekuse teha tõenduspõhiseid otsuseid mistahes oma eriala ettetulevas olukorras. Võimalik süveneda vananemise kultuuri ja filosoofiasse ning omandada teadmised vanuselise diskrimineerimise olemusest. Kõige mahukam erialaaine jookseb läbi kahe semestri, kus omandatakse teadmised ja oskused põlvkondadevaheline koostöö korraldamisest kogukonnas ja organisatsioonis.

Tervise ja vananemise moodulis on unikaalne võimalus omandada teadmised vananemise kognitiivsetest ja füsioloogilistest muutustest. Kõige mahukam aine „Liikumis- ja tegevusvõime säilitamine ning toitumine vanemas eas“.

Organisatsioon, kus praktikat teha (6 EAP), võib olla vastavalt õppija huvile kas eraettevõte, kohalik omavalitsus, omavalitsuse haldusalas tegutsev organisatsioon või kolmanda sektori organisatsioon. Praktikat tehakse kas Läänemaal või juhendaja olemasolul üliõpilasele sobivas organisatsioonis väljaspool Läänemaad. Lisaks Eestis tehtavale praktikale on võimalik teha Erasmus+ vahetusega vähemalt 2-kuuline praktika välisülikooli juures (Central Florida University, USA; Kobe University, Jaapan ja Euroopa ülikoolide juures).

Tiina on teadur ja haridusgerontoloog. Tiina uurimisvaldkonnad on põlvkondade vaheline õpe, vanemaealiste õppimine ja sotsiaalne kaasamine. Ta on arendusuuringutes välja töötanud põlvkondade vahelise õppe töövahendeid, sh digioskuste juhendamise metoodika mitteprofessionaalidele, töövihikusari Särts ning telefoniseltsi metoodika. Tiina on „Gerontoloogia õpiku“ (2016), „Vabatahtliku seltsilise käsiraamatu“ (2021) ning Springer kirjastuse käsiraamatu „Third International Handbook of Lifelong Learning“ (2022) kaasautor. Tiinat on esile tõstetud vanemaealiste õppimise väärtustamise ja populariseerimise eest, Eesti Tervisedenduse Ühingu andis talle „Aasta 2021 Tervisesõbra“ nimetuse.

Sisseastumise infotunni salvestust VAATA SIIT

Vastuvõtt Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžisse toimub avaliku konkursi korras üks kord aastas, infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu. Dokumente, mida riiklikes andmebaasides ei ole, on võimalik ise SAISi sisestada PDF-failina (koolilõputunnistus, hinneteleht, nime muutuse korral seda tõendav dokument). Lisaks võetakse vastavalt ajakavale paberkandjal lisadokumente vastu kolledži hoones Lihula mnt 12/1, Haapsalu.
Kui eelnev haridus ei kajastu SAISi avaldusel, siis kõrghariduse esimese astme õppesse kandideerimisel tuleb avaldusele lisada skaneering keskhariduse dokumentidest (lõputunnistus ja hinneteleht). Kõrghariduse teise astmesse kandideerimisel tuleb avaldusele lisada skaneering esimese astme lõpudokumentidest (diplom ja akadeemiline õiend). Kui dokumendid ei ole eesti või inglise keeles, siis tuleb üles laadida ka notariseeritud tõlked. Kui eelnev haridus on lõpetatud välismaal ja on lastud hinnata ENIC/NARIC Keskuses, siistuleb lisada dokumentidele ka hinnang. 
Kui oled vahetanud nime (st lõpudokumendil ja avaldusel ei ole sama nimi), siis tuleb lisada ka dokument nime muutmise kohta.

Kandideerimiseks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri SAIS keskkonnas ühe failina!

1.CV (kuni kaks lehekülge), ülevaade kandidaadi õpi- ja töökogemusest. Kui kandidaat on teinud varem uurimistööd ja/või valdkonnaga seotud projekte, siis kirjeldada nende tööde teemad ja tulemused. (CV on komisjonile taustainformatsiooniks, ei hinnata).

Motivatsioonikiri (kuni kaks lehekülge)  (40p) Miks Te soovite  asuda õppima Haapsalu kolledži õppekavale „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas? Millist probleemi tahaksite praegu valdkonnas uurida ja lahendada? (sh millistele faktidele probleemi kirjeldamisel toetute) Kuidas plaanite teadmisi ja oskusi pärast lõpetamist kasutada? (professionaalse karjääri kujundamine)

Kriteeriumid (40 p)

Kandidaat:

• Seostab oma õppimise vajadust õppekava eesmärkidega 10p
• Sõnastab ja kirjeldab probleemi 10p
• Viitab tõenduspõhistele allikatele 10p
• Omab selget huvi valdkonna vastu, isiklikku vastutust ja initsiatiivi oma erialase karjääri loomisel 10p
   

2. Vestlusel on võimalik saada kuni 45 punkti, iga hindaja annab 5 punkti kolmes kategoorias (huvi valdkonna vastu, analüüsi- ja arutlemisoskus, mõistab õppekava interdistsiplinaarsust (kokku 15p).

Lisaks vestlus inglise keeles neljanda hindajaga, kus kandidaat teeb suulise kokkuvõtte erialasest inglisekeelsest  A2 taseme lühitekstist (15p).

Maksimaalne vastuvõtueksami tulemus on 100 punkti (40p motivatsioonikiri, 45 p vestlus, 15p inglise keel).

Sisseastumise ajakava vaata siit

NB! Eksami aega ei ole võimalik muuta.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanud saavad töötada KOV spetsialistidena sotsiaalvaldkonnas, kogukonna spetsialistidena, hooldekodude, päevakeskuste töötajatena, erinevate täiskasvanuhariduse ja raamatukogude võrgustike töötajatena, avaliku ja erasektori asutustes ja mujal või pakkuda ettevõtjana kohalikule omavalitsusele vastavat teenust. Õppekava lõpetanul on võimalik töötada põlvkondade vahelise koostöö koordinaatoritena, ettevõtetes või ettevõtete konsultantidena, kes valdavad eri vanuses töötajate vastastikuse õppe ja koostöö põhimõtteid ning universaalse disainiga teenuste ja toodete arendamise oskust vastavalt vananeva ühiskonna uutele vajadustele. 

Edasiõppimisvõimalused

Doktorantuur