Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas

• Kolledži teiste erialade rakenduslik iseloom annab võimaluse toetada teooriaõpinguid praktiliste katsetustega.
• Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmus+ vahetusüliõpilasena välisülikooli juurde praktikale.
• Õpingute lihtsustamiseks pakub Tallinna Ülikool välja võimaluse kandideerida erinevatele toetustele ja stipendiumitele.

Õppekava kohustuslikud erialaained on jagatud kaheks mooduliks.

1. Põlvkondi lõimiv kogukonnatöö

Moodulis on võimalik õppida mõistma vananemise erinevaid aspekte ühiskonna-, kogukonna- ja individuaalsel tasandil. Saab teadmised ja oskused, kuidas luua läbi kaasamise ja võrgustikutöö sellist keskkonda, mis toetab tervena vananemist. Käsitletakse organisatsiooni hõbemajanduses osalemist. Õppekava oluline osa on uurimistöö läbi viimine.

2. Tervis ja vananemine

Moodulis omandatakse teadmised inimese füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest tervisest, vanuselistest muutustest ning omandatakse analüüsioskused. Selles moodulis saab õppija teadmised ja oskused ka iseenda töö analüüsiks ja ametialaseks kasvuks.

Valikainete nimekirjast saab iga üliõpilane valida aineid, mis toetavad tema isiklikku huvi vananemise ja kogukonnatöö laias valdkonnas. Nii nagu kõikides teistes Tallinna Ülikooli magistriõppe programmides, õpitakse ka siin erialast inglise keelt, osaletakse ELU või HÜPE projektis, käiakse praktikal ja võetakse vabaaineid. Õpingud kulmineeruvad magistritöö kirjutamise ja kaitsmisega.

Tutvu õppekavaga

Sessioonõpe (õppetöö üle nädala neljapäeval, reedel ja laupäeval). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka mõnel muul nädalapäeval.

Õppekava kestus on kaks aastat. Õppe maht on 120 Euroopa ainepunkti (EAP). Õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh. sooritama kõik kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma magistritöö.

Enne õpingute kavandamist arvesta, et sessioonõppe puhul on iseiseiva töö maht suur. Ainete iseseisvat tööd tehakse individuaalselt ning grupi- või võrgustikutööna.  Ainete praktiliste ülesannete täitmisel tehakse koostööd kohaliku piirkonna ja õppija valitud organisatsioonidega.

Õppekavas antakse alusteadmised vananemisest ja tervisest, mis annab lõpetanule võimekuse teha tõenduspõhiseid otsuseid mistahes oma eriala ettetulevas olukorras. Võimalik süveneda vananemise kultuuri ja filosoofiasse ning omandada teadmised vanuselise diskrimineerimise olemusest. Kõige mahukam erialaaine jookseb läbi kahe semestri, kus omandatakse teadmised ja oskused põlvkondadevaheline koostöö korraldamisest kogukonnas ja organisatsioonis.

Tervise ja vananemise moodulis on unikaalne võimalus omandada teadmised vananemise kognitiivsetest ja füsioloogilistest muutustest.

Organisatsioon, kus praktikat teha (6 EAP), võib olla vastavalt õppija huvile kas eraettevõte, kohalik omavalitsus, omavalitsuse haldusalas tegutsev organisatsioon või kolmanda sektori organisatsioon. Praktikat tehakse kas Läänemaal või juhendaja olemasolul üliõpilasele sobivas organisatsioonis väljaspool Läänemaad. Eestis tehtava praktika asemel on võimalik teha Erasmus+ pika- või lühiajaline praktika teiste riikide partnerorganisatsioonide juures.

Tiina on teadur ja haridusgerontoloog. Tiina uurimisvaldkonnad on põlvkondade vaheline õpe, vanemaealiste õppimine ja sotsiaalne kaasamine. Ta on arendusuuringutes välja töötanud põlvkondade vahelise õppe töövahendeid, sh digioskuste juhendamise metoodika mitteprofessionaalidele, töövihikusari Särts ning telefoniseltsi metoodika. Tiina on „Gerontoloogia õpiku“ (2016), „Vabatahtliku seltsilise käsiraamatu“ (2021), Springer kirjastuse käsiraamatu „Third International Handbook of Lifelong Learning“ (2022) ja Routledge kirjastuse käsiraamatu "Handbook of Participatory Approaches in Ageing Research" kaasautor. Tiinat on esile tõstetud vanemaealiste õppimise väärtustamise ja populariseerimise eest, Eesti Tervisedenduse Ühingu andis talle „Aasta 2021 Tervisesõbra“ nimetuse.

Sisseastumise infotunni salvestust VAATA SIIT 

Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksami osad on motivatsioonikiri (40% hindest) ja individuaalne vestlus (60% hindest).

1. CV ja motivatsioonikiri esitada SAIS-s kahe eraldi failina. CV ei ole hinde osa. Motivatsioonikirja eest on võimalik saada maksimaalselt 40 punkti.
2. Individuaalsel vestlusel hinnatakse üliõpilaskandidaadi huvi valdkonna vastu, analüüsi- ja arutlemisoskust, õppekava interdistsiplinaarsuse mõistmist. Maksimaalselt võib eestikeelsel vestlusel saada 45 punkti.
   Teine osa vestlusest toimub inglise keeles, kus kandidaat teeb suulise kokkuvõtte inglisekeelsest  lühikesest erialasest tekstist, mis vastab A2 keeletasemele. Inglisekeelsel vestlusel on võimalik saada maksimaalselt 15 punkti.
   Kokku on vestlusel võimalik saada 60 punkti.

Sisseastumise ajakava vaata siit

Vestluse täpse kellaaja saab kandidaat teada SAIS-ist. NB! Vestluse aega ei ole võimalik muuta.

CV-s (kuni kaks lehekülge) tuleb anda ülevaade oma õpi- ja töökogemusest. Kui Te olete teinud varem uurimistööd ja/või valdkonnaga seotud projekte, siis kirjeldage nende tööde teemasid ja tulemusi. CV on vastuvõtukomisjonile taustainformatsiooniks, seda ei hinnata.

Motivatsioonikirjas (kuni kaks lehekülge) tuleb käsitleda järgmisi küsimusi: 1) miks Te soovite  asuda õppima Haapsalu kolledži õppekavale Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas; 2) millist probleemi peate oluliseks selles valdkonnas uurida ja Eesti ühiskonnas lahendada ning millistele faktidele probleemi kirjeldamisel toetute; 3) kuidas plaanite teadmisi ja oskusi pärast lõpetamist kasutada ehk millisena näete oma professionaalset karjääri.

Kandidaat motivatsioonikirjas

• seostab oma õppimise vajadust õppekava eesmärkidega (kuni 10 punkti);
• sõnastab valdkondliku probleemi ja kirjeldab seda (kuni 10 punkti);
• viitab probleemi kirjeldamisel tõenduspõhistele allikatele (kuni 10 punkti);
• omab selget huvi valdkonna vastu ning isiklikku initsiatiivi ja vastutust oma erialase karjääri loomisel (kuni 10 punkti).

Vastuvõtueksami maksimaalne tulemus on 100 punkti: motivatsioonikiri 1–40 punkti, vestlus kokku 1–60 punkti, sh, 1–45 punkti eestikeelne vestlus, 1–15 punkti inglisekeelne vestlus.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanud saavad töötada KOV spetsialistidena sotsiaalvaldkonnas, kogukonna spetsialistidena, hooldekodude, päevakeskuste töötajatena, erinevate täiskasvanuhariduse ja raamatukogude võrgustike töötajatena, avaliku ja erasektori asutustes ja mujal või pakkuda ettevõtjana kohalikule omavalitsusele vastavat teenust. Õppekava lõpetanul on võimalik töötada põlvkondade vahelise koostöö koordinaatoritena, ettevõtetes või ettevõtete konsultantidena, kes valdavad eri vanuses töötajate vastastikuse õppe ja koostöö põhimõtteid ning universaalse disainiga teenuste ja toodete arendamise oskust vastavalt vananeva ühiskonna uutele vajadustele. 

Edasiõppimisvõimalused

Doktorantuur

Siit leiad valiku Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas õppekava üliõpilaste praktilistest töödest. Materjalid on valminud erinevate õppeainete raames ning annavad aimu, kuidas õpitu päriselus rakendub.