Vaimne tervis tuleb varjust välja

Mõned aastad tagasi vaimse tervise teemal peaaegu ei räägitudki. Omavalitsustesse jõudis teema alles siis, kui hakati rääkima tõsiselt suitsidaalsuse hirmutavast statistikast. Küll aga on vaimne tervis palju enam kui suitsiid, mis on pigem tagajärg. Seepärast on hea tõdeda, et just nüüd, koroonakriisis, räägime vaimsest tervisest igal pool ja nii, et see teema on muutunud nähtamatust nähtavaks.

hele

Traditsioonilisel üle-eestilisel tervisekonverentsil vedas Haapsalu kolledž eest paralleelsessiooni “ Vaimse tervise toetamine kogukonna tasandil”. Valisime just selle teema, sest kolledži tervisedenduse õppekava põhifookuses on kogukonnad ja kogukonnapõhine koostoimimine. Õpime nimelt, miks mõned kogukonnad suudavad paremini otsustajaid mõjutada ja jõud ühisele eesmärgile keskendada, on paremini organiseeritud.

Igal kogukonna liikmel on õigustatud ootus kvaliteetsetele terviseteenustele. Hea näitena tõime konverentsil välja selle, et Haapsalu otsustas koondada linna lasteasutustes töötavad logopeedid, psühholoogid ning eri- ja sotsiaalpedagoogid ühte asutusse – hariduse tugiteenuste keskusse. Hea näide on keskus just sellepärast, et nii korrastati ümber nõustamisteenuse osutamine. Praegu on abivajajal lihtsam, sest kogu info tuleb ühest keskkonnast. Ka on äärmiselt oluline, et koondusid tugiteenust osutavad spetsialistid – keskus on koht, kus nõustajad saavad koos käia, juhtumeid arutada, koolitusi teha, materjale jagada jms.

Kui rääkisime teenuste kättesaadavusest abivajajale ja probleemide õigeaegsest märkamisest, tõi naiste tugikeskuse juht Leili Mutso välja, kui oluline on, et laps kasvab ´terves peres´, samas ka see, et kõik omavalitsuse tervisevõrgustiku partnerid panustaksid koostöistena abivajaja toetamisse. On ju olnud ka juhtumeid, kus probleem lükatakse lihtsalt mõnele institutsioonile, süüvimata selle tegelikku põhjusesse. Mõnikord aga polegi vaja, et abivajaja saaks regulaarset sotsiaal- või muud materiaalset toetust, vahel on rohkemgi tarvid sooja sõna, koosolemist või lihtsat käe hoidmist - turvatunnet.

Kui jõudsime teemani, mida omavalitsus ootab riigilt, siis see on usaldus. Omavalitsused on piisavalt nutikad ja võimekad, suudavad palju ise ära teha. Neis töötavad asjatundjad teavad täpselt, mis on abivajaja probleemi põhjus ja kuidas teda aidata. Küll aga tõstatas Haapsalus hariduse tugiteenuste keskuse juht Tiina Kütt küsimuse, kuhu on kadunud logopeedid, psühholoogid jt nõustamisspetsialistid, keda ülikoolid igal aastal lõpudiplomiga tunnustavad. Spetsialistide puudus on see, mis omavalitsustele muret teeb.

Arutelu lõppes tõdemusega, et vaimse tervise edendamisel koukonnas on edu alus koostöö. Ja just sellesse saavad panustada kõik ametnikud, asutused ja elanikud ise. Võtmesõna on inimestega koos veedetud AEG. Igaüks saab endalt küsida, kas ta on üles näidanud piisavalt heasoovlikkust, heldust ja kaastunnet inimeste vastu. Vahel küsime endalt, kas käitume õigesti oma lastega või kogukonnaga, kas meie eelistused on paigas. Hea oleks meelde tuletada, et tähtis pole mitte jõukus või staatus, või võim või kuulsus, vaid pigem see, kui hästi oleme armastanud ja millist – kasvõi väikest - osa oleme mänginud teiste inimeste elu parandamisel.

Hele Leek-Ambur on tervisejuhi õppekava kuraator ja õppejõud