Erasmus+ välispraktika Torontos

Krista Mulenok, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži magistrant ja Kuldne Liiga MTÜ rahvusvahelise suuna juht sooritas sel suvel Erasmus+ välispraktika Torontos, organisatsioonis Ehatare Foundation. Vanemaealiste väliseestlaste kogukonnas veedetud 3 nädalat pani teda mõtlema väljakutsetele ja ennetusele, mida saaks igaüks teha nüüd ja praegu, et vananevas ühiskonnas paremini hakkama saada. Eesmärgiks on tervena ja väärikalt vananeda ning võimalikult kaua iseseisvalt elada oma kodus ja kogukonnas.

• Tänapäeva haridusteadus on seisukohal, et inimene on võimeline õppima ning peab saama seda teha kogu elu, ka neljandas eluetapis kui ta on teistest sõltuv. Ehatare hooldekodus haridusgerontoloogia programmi läbi viies tuli välja, et tänapäeval jõuavad vanemaealised aina kõrgemas eas hooldekodusse. Keskmine vanus on hetkel ligi 94-aastat. Hooldekodu elanikele sai läbi viidud loeng, mälumäng ning lugemise tund. Palju elevust tekitas dr. Jaak Aru raamat “Alla 65 keelatud”, mis vastab lühidalt paljudele praktilistele küsimustele vananemise kohta ja ärgitab vanemaealisi mõtisklema oma rolli üle ühiskonnas.
• Vanemaealiste väliseestlaste kogukonna liikmetele sai korraldatud veel kaks üritust. Esimene leidis aset Eesti kodus teemal “Tervislik toit ja liikumine teeb head”. Lisaks teoreetilisele loengule sai tutvuda hummuse ja smuuti valmistamisega ning füüsilist aktiivsust tõstvate harjutustega. Teine praktiline töötuba toimus Peetri kirikus ning keskendus turvalisele interneti kasutamisele ja tulevikutehnoloogiatele. Osalejad said proovida nii virtuaalreaalsuse prille kui ka “rääkivat” nutikella, samuti jagati juhtnööre arvuti, tahvelarvutit ja mobiili paremaks kasutamiseks.
• Kanadas oli võimalik tutvustada Kuldse Liiga MTÜ poolt väljatöötatud vanusesõbraliku Eesti põhimõtteid (www.liiga.ee), et arvestataks vanemaealiste vajadustega nii avaliku ruumi kujundamisel, transpordi ja elamumajanduse planeerimisel, aga ka poliitikate, teenuste ja kommunikatsiooni osas. Tähelepanu pöörati samuti kogukonnale, kui keskkonna olulisele mõjutajale.
• Kodukülastused andsid hea võimaluse tutvuda vanemaealistega, kes vananevad oma kodus. Hea tervise juures supervananejatel on eesmärgid, nad on optimistlikud, füüsiliselt aktiivsed, hoiavad ennast kursis uudistega (sh Eestis toimuvaga) ning suhtlevad igapäevaselt. Kohtumine 97-aastase härrasmehe üllatas kõige enam. Nimelt viiekümneselt muutis ta oma elustiili ning seadis eesmärgiks elada saja-aastaseks. Vanemaealine on väga heas füüsilises vormis, teeb mitu korda päevas harjutusi ning tal tekib süütunne kui need tegemata jäävad. Lisaks jälgib ta toitumist ning kirjutab raamatut kuidas elada 125-aastaseks. Soovitasin tal raamatusse lisada tasakaaluharjutused, et vähendada vanemaealiste kukkumisohtu. Ta tegeleb ka leiutamisega, on aktiivne arvuti kasutaja ning vananeb oma kodus koos noorema põlvkonnaga. 
• Kuidas muuta liikumine igapäeva osaks, kuidas ennast ja teisi motiveerida? Sellele keskendun oma magistritöös. Istuva eluviisi vähendamist saab igaüks alustada juba täna, iga tund püsti tõustes ja liikudes. Teadlased ja arstid on ühel meelel, et liigutada tuleb iga päev ning seda mis liigub, olenemata vanusest. Näiteks Soome hooldekodusse “Suomi koti” sisse astudes oli väga tore näha kuidas ratastoolis vanemaealised ringis rõõmsalt palli mängisid ning liigutasid ennast nagu jaksasid diskomuusika saatel. Neil olid olemas ka trenažöörid ratastooliga liikujatele. Iganädalaselt osaleb hooldekodu elanik keskmiselt 26 tegevuses.
• Sooviksin tähelepanu pöörata ühele olulisele asjaolule. Nimelt vananedes võib juhtuda, et elu jooksul õpitud keeled lähevad meelest ning suudetakse vestelda vaid oma emakeeles. Sain sellele kinnitust Leedu “Labdara” dementsuse vanemaealiste osakonda külastades. Nimelt üks proua pöördus minu poole vene keeles ning ta oli väga positiivselt üllatunud, et ma talle vene keeles ka vastasin.
• Käsitlemata ei jäänud ka eutanaasia teema. Kanadas on eutanaasia lubatud ja hästi reguleeritud. Alles hiljuti korraldas üks pikaaegsete valude käes vaevelnud vanemaealine väliseestlane  lahkumispeo. Olen seda meelt, et peaksime Eestis antud teemat rohkem arutama.
• Praktikaks aitasid ette valmistada “Särts” töövihikud, mis on mõeldud täiskasvanutele üheskoos lahendamiseks vanamaealistega. Lisaks läbisin telefoniseltsi koolituse, et helistada nendele vanemaealistele, kelle külastamine ei olnud võimalik vahemaa tõttu. Telefoniselts on regulaarsete telefonikõnede tegemine eesmärgiga rikastada kõne saajat emotsionaalselt ja vaimselt ning toetada tema ajutervist ja vähendada üksilduse riski. Telefoniseltsi metoodika on välja arendatud Eestis ja seda on mitmeaastase arendusuuringu käigus testitud. 
• Pikaealisuse “avalik saladus” on elutahe, füüsiline ja sotsiaalne aktiivsus. Ennetusele tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Need, kes saavad 90ndates iseseisvalt hakkama on olnud füüsiliselt aktiivsed kogu elu.