Heikki Olavi Kallio (sünd 1937) on üle 30 aasta töötanud Soome teaduskorralduse keskorgani Soome Akadeemia tegevjuhina ja selle kaudu olulisel viisil kaasa aidanud Soome ja Eesti humanitaarteaduste arengule, edendades Soome-Eesti teadlasvahetust, ühiseid uurimisprojekte ja ülikoolide vahelist koostööd. 1990. aastal kirjutas Heikki Olavi Kallio alla Soome Akadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia teadlasvahetuse memorandumile ja pärast Eesti taasiseseisvumist sõlmis ta 1992. aastal vastav koostööleping ka Eesti Teadusfondiga. Aastatel 1988–1994 organiseeris ta laiahaardelise koostööprojekti raames bibliograafiate sarja Bibliographia Studiorum Uralicorum väljaandmise ja toetas selles projektis oluliselt nii tollast Tallinna Pedagoogikaülikooli kui ka Eesti Teaduste Akadeemiat. Kallio kaasabil sai võimalikuks tollase Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadusliku numismaatika näitus Helsingis ja Kotkas.

Heikki Olavi Kallio on toetanud Tallinna Ülikooli teadlaste koostööd Soomega ka loodusteaduste vallas, kus tema tegevuse tulemusena on saanud teoks Soome ja Eesti, sealhulgas Tallinna Ülikooli vahetud teaduskontaktid.

Ta on olulisel viisil aidanud kaasa Tallinna Ülikooli ja Helsingi Ülikooli vahelise koostöölepingu sõlmimisele, aidanud muretseda erialakirjandust ja arvutitehnikat, abistanud monograafiate editeerimisel meie põhjanaabri juures.

Heikki Olavi Kallio promoveeriti Tallinna Ülikooli audoktoriks 18. oktoobril 2001. Tema tööd eesti teaduse ja kultuuri heaks on tunnustatud Eesti Teaduste Akadeemia medaliga.