Homme algab teaduskonverents "Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev"

Konverentsi avamise järel algavas esimeses sessioonis võtavad esinejad
põhjalikuma vaatluse alla kriitika olemuse. Ettekandega „Kriitika kui
suhtekorraldus“ esineb Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann,
teemal „Puhta südametunnistuse kriitika“ kõneleb Tartu Ülikooli
lektor Eduard Parhomenko ning „Meediakriitika – mis? milleks?
kuidas?“ üle arutleb Tartu Ülikooli professor Epp Lauk.

Esimese päeva ennelõunastes ettekannetes arutatakse tõlkekriitika üle.
Eesti kaasaegse tõlkekriitika hetkeseisust ja arenguvõimalustest räägib
Tallinna Ülikooli lektor Ave Tarrend ning „hea tõlke“
konstrueerimisest tõlkekriitikas Tallinna Ülikooli lektor Elin Sütiste.


Esimese päeva pärastlõunastes ettekannetes keskendutakse
kirjanduskriitikale. Eduard Vildest kui aja- ja kirjanduskriitikust
kõneleb vabakutseline kirjandusuurija Livia Viitol, Friedebert Tuglasest
räägib Ülikooli dotsent Toomas Liiv ning Ivar Ivaskist Tallinna
Ülikooli professor Mari Tarvas. Lastekirjanduse kriitika teemaderingi
avavad oma ettekannetega Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uurija Jaanika
Palm ja Tallinna Ülikooli dotsent Mare Müürsepp.

Konverentsi teise päeva esimeses pooles keskenduvad esinejad
maailmakirjanduse- ja kunsti kriitikale. Ettekandega "Tagasi teose juurde!
Antiikkirjandus ja maailmakirjandus" esineb Tallinna Ülikooli dotsent
Linnar Priimägi ning teemat "Virginia Woolfi "Oma tuba" ja eesti
naiskirjanike traditsioon" avab Tallinna Ülikooli õppejõud Elo Lindsalu.
Kunstikriitik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Ants Juske kõneleb
teemal "Kunstikriitika mudelid, Juri Lotmani ja Boris Bernsteini kunsti
autokommunikatiivsest mudelist" ning Tallinna Ülikooli dotsent Heie Treier
käsitleb oma ettekandes teemat "Kunstikriitika maskeerumised".

Teise päeva pärastlõunase ettekannete sessiooni avab Tallinna Ülikooli
lektor Anneli Kõvamees, kes räägib teemal "Eestlase endapildi mõjud
kriitikale“.

Edasi, kuni päeva lõpuni jätkub aga arutelu muusikakriitika teemal.
Muusika mõiste tähendust II maailmasõja eelses eestikeelses
muusikakriitikas avab Tallinna Ülikooli dotsent Maris Kirme ning
kontserdikriitika dominante 1930-ndate ja tänapäeva Eestis võrdleb Tartu
Ülikooli õppejõud Maret Tomson. Mõistete „meie“ ja „nemad“
kasutamisest eesti saksakeelses muusikakriitikas kõneleb Tallinna
Ülikooli õppejõud Reelike Tükk ning küsimusele kas muusikakriitika
saab olla objektiivne ja kuidas kirjutada nüüdismuusikast otsib vastuseid
Tallinna Ülikooli teadur Gerhard Lock.

Konverents on tasuta ja avatud kõigile huvilistele!

Hiljem antakse konverentsi ettekannete põhjal välja ka artiklikogumik.

Konverentsi korraldavad Tallinna Ülikooli kunstide teaduskond ja Tallinna
Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut. Konverentsi toetab Eesti Teadusfond.

Konverentsi ajakava

Krista Männa
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
telefon: 640 9119, 515 6364
e-post: krista.manna@tlu.ee