Inglise keel ja kultuur

Peaeriala inglise keel ja kultuur bakalaureuseeksam

1. Peaeriala inglise keel ja kultuur bakalaureuseeksam on auditoorne kirjalik eksam, mida hindab eksamikomisjon. Eksami abil kontrollitakse õppekava läbides saadud teadmisi inglise keele ning inglise keelt kõnelevate maade kirjanduse, kultuuri, ühiskonna, keeleteaduse ning keeleajaloo valdkondadest.

Üliõpilane valmistub eksamiks kokku kaheks osaks vastavalt valdkonnale:

• inglise keelt kõnelevate maade kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna valdkond;
•  inglise keeleteaduse ja keeleajaloo valdkond.

Vastuseks küsimustele iga valdkonna kohta kirjutab üliõpilane essee.

Osakaalud

Kirjalik osa (100 %, 6 EAP), millest:

• kirjalik osa, kirjanduse ja kultuuri valdkond (3 EAP;)
• kirjalik osa, keeleteaduse ja keeleajaloo valdkond (3 EAP).

2. Osade sisu, õpiväljundid ja nende hindamiskriteeriumid

I Kirjalik osa, kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna valdkond

Üks temaatiline küsimus, millele üliõpilane vastab kohapeal lühiesseega (ca 350-400 sõna). Küsimus on valitud eksamiks ettevalmistamiseks etteantud küsimustest (kordamisküsimused 12-30) Küsimused puudutavad teemasid mis on omandatud kolmeaastase bakalaureuseõppe jooksul. Ettevalmistamiseks kasutatakse kohustusliku ja soovitusliku kirjandust vastavalt läbitud õppeainetele, loengu- ja seminari materjale ja lisalugemist.

Küsimused võivad olla seotud mõne konkreetse õppeainega või eeldada erinevates ainetes arutatud teemade tervikvõi võrdlevat käsitlust. Kirjalik vastus peab jälgima akadeemilise essee formaati ning olema korrektselt, akadeemilistele nõudmistele vastavalt vormistatud, struktureeritud ja keeleliselt kõrgel tasemel.

Õpiväljundid

Väljund 1. Üliõpilane omab teadmisi inglise keelt kõnelevate maade kirjanduse, ühiskonna ja kultuuri põhivaldkondadest ja arengusuundumustest; suudab nendel teemadel arutleda.

Hindamiskriteeriumid

A: Tunneb põhjalikult inglise kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid, oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega, orienteerub väga hästi kirjandus- ja kultuuri alases terminoloogias. Eksamitöö vastab selgelt, terviklikult ja struktureeritult küsimusele, esitab asjakohaseid fakte (sündmusi, pärisnimesid, daatumeid), oskab neid mõtestada, seostada ja konteksti paigutada, põhjendab oma väiteid veenvalt, ei korda oma ideid, toob näiteid ja lisab olulist teavet enda leitud lisaallikast.

B: Tunneb väga heal tasemel inglise kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldiseid arenguid ja oskab kirjandus- ja kultuurilugu seostada ajaloo põhiteadmistega; kirjanduse ja kultuuri alase terminoloogia tundmises esineb üksikuid puudujääke. Eksamitöö vastab selgelt ja struktureeritult küsimusele, esitab asjakohaseid fakte ja seostab neid, ei korda oma ideid, põhjendab oma väiteid ja toob näiteid, kuigi jätab välja osa mõningaid vajalikke aspekte.

C: Tunneb heal tasemel inglise kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldiseid arenguid; faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; kirjandus- ja kultuuri alase terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Eksamitöö esitab õigeid fakte, oskamata neid alati piisavalt mõtestada, püsib teemas, aga vahel üldistab või teeb vigu, mis tulenevad detailide mitte tundmisest.

D: Tunneb inglise kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldiseid arenguid. Faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb ebakindlust; terminoloogia tundmises esineb puudujääke. Eksamitöö esitab õigeid fakte, aga ei oska neid piisavalt mõtestada; kohati kordab oma mõtteid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet.

E: Tunneb inglise kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna üldisi arenguid. Faktide seostamise osas üldiste arengutega esineb raskusi; terminoloogia tundmises esineb olulisi puudujääke. Eksamitöös esitab õigeid fakte, aga ei oska neid mõtestada ega seostada, kohati kordab oma mõtteid või ei püsi teemas, lisades ebaolulist teavet.

F: Eksamitöö ei esita fakte ega põhjenda oma väiteid, kordab sageli sama mõtet, ei püsi teemas.

Väljund 2. Üliõpilane oskab tekste kriitiliselt analüüsida ja tõlgendada ja väljendada nende kohta oma teadmisi ja seisukohti oma eriala keeles.

Hindamiskriteeriumid

A: Oskab suurepäraselt ja argumenteeritult analüüsida ja interpreteerida kirjanduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, analüüsi keeleline tase on suurepärane (keelekasutus on asjakohane ja täpne).

B: Oskab väga hästi analüüsida ja interpreteerida kirjanduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid analüüsis esinevad mitteolulised eksimused (nagu mõne detaili mitte arvesse võtmine), analüüsi keeleline tase on väga hea (keelekasutus selge, korrektne ja kergesti mõistetav).

C: Oskab analüüsida ja interpreteerida kirjanduslikke tekste, kasutades õpitud terminoloogiat ja teadmisi meetoditest, kuid terminoloogia vallas esineb eksimusi, analüüsi keeleline tase on hea (keelekasutus on selge ja üldiselt korrektne, aga piiratud).

D: Oskab analüüsida kirjandustekste, analüüsi erinevate punktide seostamine interpretatsiooniks on ebakindel, analüüsi keeleline tase on piiratud, kuid üldiselt korrektne.

E: Oskab piiratud tasemel analüüsida kirjanduslikke tekste, tervikliku interpretatsiooni koostamises on puudusi, analüüsi keeleline tase on piiratud ja keelekasutuses esineb vigu.

Väljund 3. Üliõpilane valdab inglise keelt kõrgel tasemel, oskab luua akadeemilistele nõuetele vastavat sidusa ja grammatiliselt korrektse kirjaliku teksti.

A: Suurepärane teksti sidusus, mõtteid väljendatakse selgelt ja ladusalt; suurepärane argumentatsioon; rikas sõnavara; kasutatakse keerulisi struktuure ja ajavorme grammatiliselt õigesti.

B: Väga hea teksti sidusus, mõtteid väljendatakse enamasti selgelt ja arusaadavalt, teksti on lihtne jälgida; väga hea argumentatsioon; lai sõnavara; kasutatakse keerulisi struktuure ja ajavorme grammatiliselt õigesti. Esineb üksikud vigu.

C: Hea teksti sidusus, teksti on üldiselt lihtne jälgida, esineb ebakindlust mõtete väljendamisega; sõnavara pigem lihtne, kuid korrektne; hea argumentatsioon mõningate puudustega; keerulisi struktuure ja ajavorme välditakse, esineb märgatavaid grammatikavigu.

D: Tekst ei ole alati sidus; mõtete väljendamisel ja argumentatsioonis esineb ebakindlust; sõnavara üldiselt korrektne; esineb grammatikavigu, keerulisi struktuure ja ajavorme välditakse või kasutatakse ebakorrektselt;

E: Tekst ei ole sidus, mõtte väljendamine lünklik, kuid üldiselt jälgitav; sõnavara piiratud või ebakorrektne; argumentatsioonis on puudusi, esineb grammatikavigu, ajavormide ja lause struktuuri kasutamises esineb puudujääke.

F: Tekst lünklik, mõtete väljendamist raske jälgida; sõnavara piiratud või ebakorrektne; argumentatsioonis on puudusi, esineb olulisi grammatikavigu, ajavormide kasutamises ja lause struktuuris esineb olulisi puudujääke. II. Kirjalik osa, keeleteaduse ja keeleajaloo valdkond.

Väljund 1. -2. Üliõpilane tunneb keeleteaduslikke valdkondi ja omab teadmisi inglise keele süntaktilistest ja semantilistest eripäradest ning tunneb selle stiiliregistreid.

Hindamiskriteeriumid

A: Tunneb väga hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab suurepäraselt keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada. Mõistab keele- ja keeleajaloo teoreetilisi aspekte ja oskab neile toetudes asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.

B: Tunneb hästi keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab väga hästi keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada. Mõistab keele- ja keeleajaloo teoreetilisi aspekte, oskab neile toetudes asjakohaseid näiteid tuua ja analüüsida.

C: Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada. Valdab keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust. Mõistab keele- ja keeleajaloo teoreetilisi aspekte, oskab neile toetudes näiteid tuua ja analüüsida.

D: Tunneb keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid iseloomustada, kuid esineb väheolulisi eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat ja oskab seda rakendada, kuid esineb ebakindlust. Mõistab üldjoontes keele- ja keeleajaloo teoreetilisi aspekte, kuid näidete toomisega ja analüüsimisega esineb ebakindlust ja puudujääke.

E: Tunneb üldjoontes keeleteaduse peamisi valdkondi ja oskab neid pealiskaudselt iseloomustada, kuid esineb mõningaid eksimusi. Tunneb üldjoontes keeleteaduslikku terminoloogiat, kuid selle rakendamisel võib eksida. Keele- ja keeleajaloo teoreetiliste aspektide mõistmises esineb ebakindlust, näidete toomisega on raskusi.

Väljund 3. Üliõpilane valdab inglise keelt kõrgel tasemel, oskab luua akadeemilistele nõuetele vastavat sidusat ja grammatiliselt korrektset kirjalikku teksti. Hindamiskriteeriume vt ülal.

3. Eksami korralduse kirjeldus

Eksam toimub kolmanda aasta kevadsemestri lõpus. Sügissemestril korraldatakse üliõpilastele infotund, kus räägitakse eksami korraldusest hindamiskriteeriumitest ja jagatakse kätte kordamisküsimused eksamiks ettevalmistamiseks. Eksam kestab 2 astronoomilist tundi (120 minutit). Auditooriumis viibib vähemalt kaks õppejõudu. Üliõpilastele jagatakse kaks kordamisküsimuste hulgast valitud küsimust (üks kirjanduse ja kultuuri, teine keeleteaduse valdkonnast; kasutatakse mitu erinevat küsimuste kombinatsiooni). Küsimustele vastatakse kirjalikult, kummagi vastuse pikkuseks on ettenähtud ligikaudu 350-400 sõna (kokku ca 700-800 sõna).

Hindamine: Töid hinnatakse kolme tööpäeva jooksul peale eksami sooritamist. Iga esseed hindab kaks komisjoni liiget (vastavalt oma valdkonnale). Lahkarvamuste korral hindab esseed veel kolmas komisjoni liige. Peale kirjaliku osa hindamist otsustab komisjon ühiselt koondhinde Üliõpilasele teatatakse eksamitulemus kirjalikult samal päeval, mil komisjon lõpphinde välja paneb. Üliõpilasel on õigus hinne kolme tööpäeva jooksul vaidlustada.

4.Eksamiks valmistumist toetav materjal

Sügissemestril saab üliõpilane eksamiks ettevalmistamist toetavate küsimuste paketi koos soovitusliku kirjandusega igas valdkonnas.

English Language and Culture

Bachelor of Arts Examination

All questions should be answered based on the readings during the courses, as well as lecture and seminar materials. The answers should reflect the standard essay format and rely on formal language (academic register and style), observing rules of cohesion and clarity of argumentation. The length of each answer is 350-400 words.

BA exam questions

Linguistics and History of Language

1. How do pidgin and creole languages appear? Describe the phonological, lexical, and grammatical features of the Jamaican Patois.

2. Describe the phonological, lexical, and grammatical features of Received Pronunciation in opposition to the same features in Estuary English.

3. The characteristics of vowels and consonants in the English language: The principles of English speech sounds and the role of Schwa.

4. Syllabification and stress in the English language. What are the main concepts?

5. What are the semantic and morphological characteristics of English nouns?

6. Describe the communicative types of sentences. What are their distinctive features?

7. Analyze the various types of questions in the English language. What are the main differences?

8. What are the major types of word formation in the English language. Characterize them briefly and give examples.

9. What are the main sources of borrowing and reasons (e.g, historical events) for it? What are the types of borrowing? Characterize them briefly and give examples. How can you tell a borrowing from a native word?

10. What are the causes, types, and results of semantic change? Give examples and analyze.

11. What is the difference between denotation and connotation? Between adherent and inherent connotation? Give examples and analyze.

12. With examples, explain the difference between neologisms, nonce-words, and nonsense words. Comment on their functions in fiction.

13. What is a stylistic register (or functional style)? List the main features of scholarly/academic prose.

14. The Anglo-Saxon invasion of Britain and its importance to the formation of the English language.

15. What were the effects of the Norman Conquest on the English language (vocabulary, pronunciation, orthography)?

16. When did the Great Vowel Shift take place and why is it so important? Give examples.

17. Geoffrey Chaucer’s impact on the development of the English language. Analyse The Canterbury Tales.

Literature, History, and Culture

1. The Tudor dynasty in the era of Renaissance and Reformation and its importance for the development of English culture.

2. Oliver Cromwell, the English Republic, and Milton’s Paradise Lost.

3. Peculiarities of the English Renaissance and philosophical aspects of William Shakespeare’s Hamlet. Hamlet as a titan of the Renaissance and embodiment of its crisis.

4. British culture and literature at the fin-de-siècle. Decadence, aestheticism, duality, and the writings of Oscar Wilde.

5. What are the main differences between American and English romanticism? List important representatives and give examples from their works.

6. How is naturalism different from mainstream realism? Why did the former become so popular in US literature? Name at least three naturalists and give examples from their works.

7. What are the main features of the Southern school of writing? How are some of them reflected in the works of William Faulkner?

8. What is historiographic metafiction and why did it become an important genre in the late 20th century? Give examples from American and British literature.

9. Define magic realism. What features of Toni Morrison’s or Angela Carter’s novels correspond to your definition?

10. Characterize British literary Modernism and provide examples of stylistic or thematic innovations on the basis of one of its most important representatives (Woolf, Joyce, Eliot, Lawrence).

11. Characteristics of postmodernism. Important PM genres, notions, and techniques; Postmodern views on truth, reality, representation, fact, story, interpretation, discourse, binary oppositions, center and margins, power. Provide examples.

12. Different generations in post-colonial and diaspora Anglophone literature. Issues of Otherness, hybridity, and cultural belonging in the works of various postcolonial/diaspora writers. Provide examples.

13. Issues of the environment as reflected in literature. Culture/nature and body/mind from the point of view of ecocriticism. Provide examples.

5. Eksami eesti- ja ingliskeelne ainekaart

AINEKAART

Ainekood
Nimetus (eesti k)	Bakalaureuse lõpueksam Inglise keele ja kultuuri peaerialal
Nimetus (ingl. k)	Bachelor Exam in English Language and Culture
Õppeaine math EAP	6 EAP
Orienteeriv kontakttundide maht
Õpetamise semester	K
Kontrollivorm	Eksam
Õppeaine eesmärgid (eesti k.)	Lõpueksami eesmärgiks on hinnata üliõpilase õppekava läbides saadud teadmisi inglise keele ning keelt kõnelevate maade kirjanduse, kultuuri, ühiskonna, keeleteaduse ning keeleajaloo teoreetilistest ja metodoloogilistest aspektidest. Samuti hinnatakse üliõpilase oskust asetada omandatud teadmisi nii sotsiaalsesse kui akadeemilisse konteksti.
Õppeaine eesmärgid (inglise k.)	The purpose of Bachelor Exam is assessing the student’s knowledge of the English language, as well as theoretical and methodological aspects of Anglophone literature, culture, society of English-speaking countries, linguistics and history of English. It also assesses the student’s ability to place the acquired knowledge in a social as well as academic context.
Õppeaine sisu lühikirjeldus (eesti k)	Inglise keele ja kultuuri peaeriala lõpueksam on auditoorne kirjalik eksam, mis seisneb etteantud kordamisküsimustele vastamises essee vormis. Üliõpilane valmistub eksamiks kokku kolmeks osaks vastavalt valdkonnale – inglise keelt kõnelevate maade kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna valdkond; inglise keeleteaduse ja keeleajaloo valdkond ning üliõpilase oma valikküsimus kummastki valdkonnast. Eksamiküsimused võivad olla seotud mõne konkreetse õppeainega, või eeldada erinevates ainetes arutatud teemade tervik- või võrdlev käsitlust. Kohapeal jagatakse üliõpilastele kaks kordamisküsimuste hulgast valitud küsimust (üks kirjanduse- ja kultuuri, teine keeleteaduse valdkonnast; kasutatakse mitu erinevat küsimuste kombinatsiooni). Vastuseks küsimustele iga valdkonna kohta kirjutab üliõpilane essee (ca 350-400 sõna), mille hindab eksamikomisjon.
Õppeaine sisu lühikirjeldus (inglise k.)	The bachelor exam in English language and culture is a written contact exam, which consists in answering previously received revision questions in writing. The student prepares for three parts in total, depending on the subject area: Anglophone literature, culture and society of English speaking countries; linguistics and history of English; one question according to the student’s choice in one of these areas. Exam questions may be connected with a particular subject, or imply a complex or comparative approach to topics handled in several different subjects. During the examination, students are given two questions from the list of the revision questions (one from the field of literature and culture, the other from linguistics and history of language; different question combinations are used). In answer to each of the questions, the student writes a 350-400- word essay, which is assessed by the examination board.
Iseseisev töö (eesti k.)	Eksamiks põhjalik ettevalmistamine vastavalt etteantud kordamisküsimustele, toetudes kohustuslikule ja soovituslikule kirjandusele/tekstidele vastavalt läbitud õppeainetele, loengu- ja seminari materjalile ja lisatekstidele
Iseseisev töö (ingl. k.)	Thorough preparation for the exam according to revision questions distributed before the examination, relying on compulsory and recommended readings during the courses, as well as lecture and seminar material and additional literature.
Õppaine õpiväljundid (eesti k.)	Inglise keele ja kultuuri peaeriala bakalaureuseeksami sooritanud üliõpilane omab põhjalike teadmisi inglise keelt kõnelevate maade kirjanduse, ühiskonna ja kultuuri põhivaldkondadest ja arengusuundumustest ning suudab nendel teemadel kaasa rääkida. Üliõpilane oskab eriala tekste kriitiliselt analüüsida ja tõlgendada ja väljendada nende kohta oma teadmisi ja seisukohti. Ta tunneb keeleteaduslikke valdkondi ja omab teadmisi inglise keele süntaktilistest ja semantilistest eripäradest ning tunneb selle stiiliregistreid. Ta valdab inglise keelt kõrgel tasemel, oskab luua akadeemilistele nõuetele vastavat sidusa ja grammatiliselt korrektse kirjaliku teksti akadeemilises inglise keeles.
Õppeaine õpiväljundid (ingl. k.)	The student who has passed a Bachelor's exam in the English language and culture has profound knowledge of the main areas and the main developments of Anglophone literature, culture and society of English-speaking countries and is able to discuss these issues. The students are able to critically analyse and interpret texts connected with the study area, express their knowledge and opinion about it. They are aware of different areas of linguistics and know the syntactic and semantic peculiarities of the English language, as well as its stylistic registers. They are highly proficient in the English language, they are able to produce a coherent and grammatically correct written text in academic English, in accordance with the respective requirements.
Hindamismeetodid (eesti k.)	Eksam koosneb kolmest kirjalikust osast. Igat osa hinnatakse järgmiselt: Hinne A ehk 'Suurepärane'/Excellent Hinne B ehk 'Väga hea'/Very good Hinne C ehk 'Hea'/Good Hinne D ehk 'Rahuldav'/Sufficient Hinne E ehk 'Kasin'/Weak Hinne F ehk 'Puudulik'/Fail Iga kirjaliku eksami osa moodustab 1/2 (3 EAP) eksamihindest.
Hindamismeetodid (inglise k.)	The exam consists of two written parts. Both parts are assessed as follows: A - 'Suurepärane'/Excellent B -'Väga hea'/Very good C - 'Hea'/Good D - 'Rahuldav'/Sufficient E -'Kasin'/Weak F - 'Puudulik'/Fail Each of the written parts of the exam comprises 1/2 (3 EAP) of the exam mark.
Vastutav õppejõud	Prof. Suliko Liiv
Eeldusaine	Bakalaureuseeksamile tulles peavad üliõpilased olema sooritanud kõik Inglise keele ja kultuuri peaeriala õppekavasse kuuluvad ained.
Kohustuslik kirjandus	Antakse koos kordamisküsimustega, vastavalt läbitud ainetele.
Asenduskirjandus (üliõpilase poolt läbi töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse loengulist osa).	Puudub. No replacement literature.