Eksam jaguneb kolmeks osaeksamiks (kirjalik uurimistöö, iseseisev lugemine ja vestlus eksamikomisjoniga), millega kontrollitakse üliõpilase erinevaid erialaseid teadmisi ja oskusi, mis omandati kogu bakalaureuse stuudiumi vältel erinevates ainetes nii teoreetiliselt kui praktiliste ülesannete käigus.

Eksamiga kontrollitakse nende osaoskuste olemasolu ja nende kasutamise praktilist oskust üliõpilase stuudiumi lõpetamise eel, et tagada nõutav miinimumtase eriala lõpetanud üliõpilaste seas. 

Eksami lehekülg Moodle'is: 

https://moodle.edu.ee/course/view.php?id=28858

Kirjalik uurimustöö

Kirjaliku uurimustöö (mahuga vähemalt 6000 sõna ilma kasutatud kirjanduse nimekirja ja lisadeta) ettevalmistamine ja esialgse variandi kirjutamine toimub bakalaureuseseminaris, kus arendatakse kõiki iseseisva uurimuse jaoks vajalikke teoreetilisi ja praktilisi oskuseid. Bakalaureuseseminaris tehtud kriitilised märkused ja soovitused töö esialgses variandis muudatuste tegemiseks (sisu, keel, vormistus) on aluseks uurimuse lõplikul vormistamisel bakalaureuseeksami jaoks.

Eksamikomisjon annab oma hinnangu uurimusele kahes jaos: esiteks uurimuse kui sellise vastavus bakalaureuse tasemele nii oma sisult kui vormilt ja teiseks üliõpilase võimekus kriitikat vastu võtta ning vastavalt saadud kriitikale oma uurimust iseseisvalt parandada ja täiendada.

Uurimus esitatakse osutatud tähtajaks elektrooniliselt pdf-vormingus. Kirjalik uurimistöö moodustab 50% bakalaureuseeksami koondhindest (3 EAP).

Bakalaureuse uurimistööst teeb üliõpilane eksamikomisjonile slaidiesitluse (10 minutit), millega hinnatakse üliõpilase võimekust oma uurimust ja selle olulisi tulemeid lühidalt ja arusaadavalt kokku võtta ja esitleda. Kontrollitavate osaoskuste hulka kuuluvad oskus esitluse slaide vormistada ja uurimusest olulist infot välja tuua, võime ajalimiidist kinni pidada, kasutada akadeemilist väljendusviisi ning valmidust vastata küsimustele ja võtta arvesse esitatud kriitikat. Esitlusele järgnevad eksamikomisjoni liikmete esitatud täpsustavad küsimused ja nendele vastamine.

Iseseisev lugemine

Iseseisev lugemine hõlmab eksamikomisjoni koostatud erialase kirjanduse iseseisvat süvendatud lugemist ja loetu põhjal kirjaliku lugemispäeviku pidamist. Iseseisva lektüüri maht on u 300–500 lk sõltuvalt tekstide keerukusastmest. Tekstid valib välja eksamikomisjon ja need tehakse teatavaks hiljemalt ainekursuse alguseks. Lugemispäeviku maht peab olema kokku vähemalt 1000 sõna (ülempiir ei ole fikseeritud). Lugemispäevik moodustab 25% hindest.

Lugemispäeviku formaat on vaba, ent see peaks sisaldama vähemalt järgmisi elemente:
a) korrektselt vormistatud teose kirjet;
b) kokkuvõtet teose peamistest eesmärkidest, seisukohtadest ja väidetest;
c) dialoogi autoriga ja argumenteeritud vastuväiteid autori seisukohtadele, kommentaare teose väärtusest ja kasulikkusest nii üldiselt kui isiklikus plaanis.

Iseseisev lugemine ja kirjalik lugemispäevik moodustavad 25% bakalaureuseeksami koondhindest (1,5 EAP).

Eksamikirjandus sisaldab järgmisi tekste:
1) Rein Raud, “Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand”
(Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2017)
2) Marek Tamm (toim), “Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste
metodoloogia” (Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2016), lk 7–50, 231–259.

Vestlus

Vestlus eksamikomisjoniga (kuni 45 minutit) koosneb kahest põhiosast. Esiteks uurimistöö suulisest esitlusest ja selle üle arutlemisest koos eksamikomisjoni liikmetega.

Teiseks vabas vormis arutlusest eksamikomisjoniga iseseisvalt loetud kirjanduse ja lugemispäeviku üle.

Vestlus eksamikomisjoniga moodustab 25% bakalaureuseeksami koondhindest (1,5 EAP)

Eksami sooritanud üliõpilane

  • oskab iseseisvalt kavandada ja läbi viia akadeemilist uurimistööd (esitada relevantset uurimisküsimust, valida sobiliku meetodi, leida adekvaatne uurimismaterjal, koostada uurimuse struktuur, viidata ja refereerida allikaid, moodustada allikakirjeid);

  • oskab vormistada teadustööd vastavalt TLÜs kehtivatele reeglitele;

  • saab aru esitatud kriitikast ning oskab sellele vastavalt reageerida nii kirjalikult (viies uurimuses sisse parandusi) kui suuliselt (vastates konstruktiivselt kriitikale);

  • oskab oma uurimusest lühidalt välja tuua peamise ning on võimeline etteantud ajalimiidi jooksul oma tööd esitlema;

  • oskab vormistada esitluse slaide ning esineda hea akadeemilise tava kohaselt;

  • oskab oma uurimistöö üle arutleda ja oma seisukohti kaitsta;

  • oskab iseseisvalt lugeda ja analüüsida erialast kirjandust;

  • oskab kriitiliselt arutleda loetud erialase kirjanduse üle;

  • on võimeline erinevates ainetes omandatud teadmisi analüüsima ja sünteesima.

Tutvu eksami hindamiskriteeriumitega

SIIN

Kultuuriteaduse bakalaureuseeksami infotunni slaidid leiad

SIIT

 

 

Õppejõud