Irina Belobrovtseva: „Olen kohanud palju andekaid noori.“

1. jaanuaril jõustus senati otsus emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetuse andmise kohta. Seega on Tallinna Ülikoolis kuus vastset emeriitprofessorit ja kolm emeriitdotsenti. Kes nad on, mida peavad oma tähtsaimateks tööalasteks saavutusteks ning millised on nende tulevikuplaanid, kõnelevad nad oma blogipostituses. Aasta alguse seisuga on Tallinna Ülikoolil 36 emeriitprofessorit ja 26 emeriitdotsenti.

„1974. aasta sügisel kutsuti mind aga KGBsse, kes oli saanud teada, et säilitan ja levitan nõukogudevastast kirjandust.“

Emeriitprofessor Irina Belobrovtseva

Olen uuest aastast humanitaarteaduste instituudi vene kirjanduse emeriitprofessor, kelle peamised uurimisvaldkonnad on XX ja XI sajandi vene kirjandus ja kultuur.

Alustasin tööd Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1971. aastal. Olin esialgu õpetaja, siis vanemõpetaja. 1974. aasta sügisel kutsuti mind aga KGBsse, kes oli saanud teada, et säilitan ja levitan nõukogudevastast kirjandust. Töötada lasti mul 1975. aasta veebruarini, sest tookord oli kaugõppe sessioon peamiselt minu õlgadel. Sessiooni lõppedes sunniti mind siiski instituudist lahkuma. Samal ajal olin Tartu Ülikooli juures teaduste kandidaadi kraadi taotleja (kirjutasin väitekirja Jüri Lotmani juhendusel), kuid ei saanud seda kaitsta.
Et uuesti siia tulla, kulus 11 aastat. Kohe perestroika alguses, 1986. aasta 1. septembril, võeti mind tööle Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (hilisem Tallinna Pedagoogikaülikool, seejärel Tallinn Ülikool). Kuna Tartu Ülikoolis likvideeriti vahepealsete aastate jooksul kaitsmisnõukogu vene nõukogude kirjanduse alal, pidin väitekirja kaitsma Moskvas. See võttis neli aastat. Oma teise väitekirja kaitsesin 1997. aastal Tartu Ülikoolis. Aastast 1996 sain esialgu vene kirjanduse professori kt-ks, pärast kaitsmist aga professoriks.

„Ülikoolis töötatud aastad on mind kokku viinud toredate kolleegidega ning olnud tulvil huvitavat tööd. Olen kohanud palju andekaid noori.“

Ülikoolis töötatud aastad on mind kokku viinud toredate kolleegidega ning olnud tulvil huvitavat tööd. Olen kohanud palju andekaid noori.

Teadustöö eest olen kahel korral saanud TLÜ parima monograafia preemia, mitmeid kordi tänukirju viljaka tudengite tööde juhendamise eest. 2010. aastal autasustati mind (ja minu kaasautorit Svetlana Kuljust) EV Riikliku teaduspreemiaga, aasta hiljem sain kirjandusteadlasena Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Usun, et olen ülikoolile kasu toonud teadlase (8 raamatut, 10 kooliõpikut ja ligi 300 artiklit) ja tudengite juhendajana (minu juhendamisel on kaitstud 11 doktoritööd ning lugematu arv BA- ja MA-töid).

Kuna jään CEES projektis vanemteadurina ülikooli veel kolmeks aastaks, on sellega seotud plaane rohkesti. Aga on veel perekond, sõbrad, huvitavad sõidud, kohtumised... paljugi muud.