Mihhail Lotman: „Millised on mu olulisimad tulemused? Seda otsustagu teised.“

1. jaanuaril jõustus senati otsus emeriitprofessori ja emeriitdotsendi nimetuse andmise kohta. Seega on Tallinna Ülikoolis kuus vastset emeriitprofessorit ja kolm emeriitdotsenti. Kes nad on, mida peavad oma tähtsaimateks tööalasteks saavutusteks ning millised on nende tulevikuplaanid, kõnelevad nad oma blogipostituses. Aasta alguse seisuga on Tallinna Ülikoolil 36 emeriitprofessorit ja 26 emeriitdotsenti.

Emeriitprofessor Mihhail Lotman

Humanitaarteaduste instituudi semiootika juhtivteaduri, emeriitprofessori ja kirjandusteadlasena on minu teadustöö põhisuunad üldine semiootika ja kultuurisemiootika, tekstiteooria, vene kirjanduse poeetika ja retoorika.
Olen Tallinna Ülikoolis olnud alates selle moodustamisest ehk 2005. aastast, enne seda olin EHI (Eesti Humanitaarinstituudi) professor aastast 1990.
Olen pälvinud J. William Fulbright autasu, 2001. aastal Valgetähe medaliklassi teenetemärgi, 2011. aastal Tallinna Ülikooli teenetemärgi. 2015. ning 2019. aastal tunnustati mind Valgetähe II klassi teenetemärgiga.
Olulisi tulemusi olen Tallinna Ülikoolis saavutanud mitmeid, millised on neist kõige olulisemad tulemused, seda otsustagu teised. Olen kirjutanud mitmeid artikleid ning toimetanud rahvusvahelisi ajakirjasid Sign System Studies ja Studia metrica et Poetica. 
Tähtsamateks lõpetamata projektideks pean järgmiseid monograafiaid:
1. Autometakirjeldus eesti luules (kaasautorid Maria-Kristiina Lotman, Rebekka Lotman);
2. Vene 19. sajandi esimese poole värsikultuur (vene keeles, kaks köidet);
3. Värsiteooria ja vene värsi tüpoloogia (vene keeles);
4. Struktuur ja vabadus, raamatud 1.2 (kultuurisemiootika) ja 2 (poeetika ja retoorika).