Tallinna Ülikool

Natalja Netšunajeva alustas rohkem kui 40 aastat tagasi

TÜHI vene keele ajaloo dotsent Natalja Netšunajeva on üks neist, kelle tööstaaži seda arvutav programm erinevatel põhjustel* kokku arvata ei oska. Aga tema esimest tööpäevast siin on möödunud juba pisut enam kui neli aastakümmet!

Natalja Netšunajeva

Millal asusite tööle Tallinna Ülikooli?

Tallinna Ülikool on partner, kellega oleme teinud pikaaegset koostööd. Alustasin 1979. aastal tööd Ed. Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises Instituudis, just seda nime kandis meie ülikool siis. Vahetult enne lõpetasin St. Peterburi Riikliku Ülikooli aspirantuuri ja kaitsesin filoloogiateaduste kandidaadi kraadi. 
Õpingute ajal alustasin vanaslaavi käsikirjade uurimisega ning jätkan selles valdkonnas tänaseni. 

Milline oli ülikool tol ajal?

Vene keele kateeder asus hoones, mida nüüd nimetatakse Terraks. Vene keele ja kirjanduse õppesuunda võeti vastu 75 õpilast, kes said kvalifikatsiooni ´vene keele õpetaja eesti koolis´. Paljud esimesed üliõpilased, keda õpetasin, töötavad oma erialal ka praegu. Meil on säilinud head suhted ja alati on hea meel nendega kohtuda. 
Meenutan heal meelel tolleaegseid kolleege ja olen neile väga tänulik selle eest, et aitasid ülikoolipere liikmeks saada.

Mis on ülikoolis nelja aastakümnega muutunud?

Ülikool laieneb pidevalt, kerkivad uued hooned, õppejõudude töötingimused muutuvad aina paremaks. Nüüd on meil kaasaegne ülikoolilinnak, palju välistudengeid, kes õpivad ka vene keelt. Neid meelitavad Tallinna Ülikooli kaasaegsed ja huvitavad programmid.

Kuidas on ülikool Teid muutnud?

Ülikoolis on mul alati olnud võimalus areneda: avaldada teadusartikleid, osaleda konverentsidel, slavistika kongressidel, vene keele õpetajate kongressidel, teha ettekandeid ja kirjutada õpikuid. Kõik teadmised ja oskused, mille olen siin omandanud, aitavad erinevates olukordades. 
Aastatel 2003–2010 õpetasin Sisekaitseakadeemias erialast vene keelt politseinikele, päästjatele ja piirivalvuritele. See oli uus kogemus üliõpilaste ja riigiasutustega suhtlemisel. Koos kolleegi Merle Tammelaga avaldasime vene keele õpikuid politseiametnikele ja päästjatele. 
2010. aastal** naasin Tallinna Ülikooli ning õpetan jätkuvalt uusi ja traditsioonilisi aineid ning keele ajaloo erinevaid aspekte (kultuuriline, diakrooniline, etümoloogiline). Õpetamisel on oluline oskus töötada meeskonnas, mida teen kolleegidega humanitaarteaduste instituudis. 
Astusin ka doktorantuuri, mille eduka lõpetamise tulemus oli väitekiri «Menea kui keskaegse slaavi-kreeka teksti üks tüüpidest». 

Milline on huvi vene keele ajaloo vastu Eesti ühiskonnas?

Huvi vene keele ajaloo vastu Eesti ühiskonnas on alati olnud ja on siiani. Näiteks viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud teadlaste huvi Rahvusarhiivi kogust pärinevate 17.–18. sajandi venekeelsete dokumentide vastu, mis on seotud Narva kaupmeeste kirjavahetusega.

On Teil jagada mõnda meeldejäävat seika, mis on seotud ülikooliga?

Minule meeldivad traditsioonilised rebaste päevad, mis on alati huvitavad ja lõbusad. Teise ja kolmanda kursuse õpilased valmistavad ette viktoriinid, naljakad ülesanded ning näitavad stseene tudengielust. Ja esimene kursus koostab vastuseks oma tutvustusprogrammi, kaasab õpetajaid, kaunistab tahvleid ja stende.

* Natalja Netšunajeva alustas ülikoolis küll aastal 1979, kuid töötas vahepeal seitse aastat mujal.

** Siis sõlmiti tööleping, mille alusel väitis andmebaas, et Netšunajeva (pidev!) tööstaaž Tallinna Ülikoolis on 10 aastat.