Õppereis Euroopa Parlamendis ja NATO peakorteris

10.–11. detsembril 2019 käisid Tallinna Ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks õppivad üliõpilased õppereisil Brüsselis. Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda Euroopa Parlamendi ja NATO peakorteri tööga, et rahvusvaheliste organisatsioonide käsitlemisel õppetöös oleks õpetajal lisaks organsiatsioonide ajaloole, struktuurile ja poliitikatele võimalik tuua ka mõni konkreetne näide institutsioonide igapäevasest tööst. Lisaks said üliõpilased võimaluse tutvuda põhjalikumalt Belgia pealinna Brüsseliga, Euroopa Ajaloo Majaga ja Belgia parlamendiga. Õppereisi korraldas TLÜ humanitaarteaduste instituudi ajaloo- ja ajaloodidaktika lektor Mare Oja. Reis sai võimalikuks Euroopa Parlamendi Eesti saadiku Marina Kaljuranna kutsel.

Euroopa Parlament

Parlamendihoone tekitas tunde nagu oleksime astunud sisse suure bürokraatliku aparaadi südamesse. Parlamendihoones tegi meile ringkäigu Henri Kaselo, kes andis põgusa, kuid informatiivse ülevaate Euroopa Liidust üldiselt, selle kõige olulisematest institutsioonidest ning nende institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi tööst.

Pärast infotundi kohtusime Marina Kaljurannaga, SDE Euroopa Parlamendi saadikuga. Mõneti jätkas pr Kaljurand Kaselo poolt räägitut, kuid keskendus rohkem Euroopa Parlamendile, selle fraktsioonidele, nende fraktsioonide poliitilistele vaadetele ning tõi välja, kes Eesti saadikutest millisesse fraktsiooni kuulub. Näiteks Jaak Madison kuulub Identiteedi ja demokraatia fraktsiooni (ID), Kaljurand ise kuulub Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni. Kaljurand kirjeldas Euroopa parlamendi tööd, andis ülevaate peamistest komisjonidest, kus ta oma tööd teeb (nt täiskohaga Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) s, asenduskomisjonidest Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE), kus ta osaleb hobikorras, kuna komisjon tegeleb naiste õiguste teemaga. Kaljurand oli soe ja karismaatiline suhtleja, heas mõttes familiaarne, ning vastas kõigile esitatud küsimustele otsekoheselt, vahel ka huumorikalt. Kaljurand seletas lihtsal moel, miks on vaja Euroopa Liitu ja mida annab tavainimesele poliitika. Paljud meie igapäevaelu pisiasjad sõltuvad poliitikast. Esmapilgul võib Euroopa Liit jääda kaugeks, kuid vestluse käigus selgus, kuivõrd palju liit tegelikult Eesti elu mõjutab. Nii näiteks on see avanud Eestile arenguvõimalused, mis oleksid Kaljuranna sõnul iseseisvalt mõeldamatud: põllumajandus on saanud mitmeid toetusi, mille abil on uuendatud tehnikat ning tõstetud tootlikkust, avanenud on suurem võimalus olla osaline erinevates kaubanduslepingutes ja ületatud mitmed tollitõkked. 
Arutasime ka Eesti hariduse probleeme. 2016. aastal presidendiks kandideerimise ajal Eestis ringi sõites nägi Marina Kaljurand inimeste majanduslikku ebavõrdsust.

Kaljurand leidis, et majanduslikult kehvemal järjel olevatest peredest pärit lastel aitab elus edasi jõuda hea hariduse omandamine. Vestluse käigus tõime välja kodu- ja distantsõppe eeliseid ja puudusi, arutasime kogukonnaõppe rakendamise võimalusi.
Veel arutles Kaljurand, kuidas saaks Euroopa Parlamendi toimimist Eestis edukamalt tutvustada, võidelda võimalike väärarusaamadega. Õpetajate sõnul on õpilastel erinevaid vääruskumusi. Näiteks arvamus, et Eesti peab riigi sissetulekust maksma 10% Euroopa Liidu eelarvesse. Kaljurand julgustas koolides poliitdebattide korraldamist, eriti enne valimisi, kui poliitikud on huvitatud oma ideede tutvustamisest. Kaljurand käib ka ise regulaarselt koolides Euroopa Parlamendi tööst rääkimas, kuid sarnast teavitustööd peaks koolides tegema veelgi enam. See võiks olla ka õpetajate ülesanne.
 

Loe õppereisist lähemalt Õpetajate Lehest SIIT.