Palestiina-teemalised filmprogrammid ja loengusarjad

Vivek Jaini kureeritud programm „Vastupanu kino“ vältas kogu sügissemestri, pakkudes filmimeediumi kaudu sissevaadet vastupanu eri tahkudesse. Programmi eesmärk oli esile tõsta marginaliseeritud narratiive ja soodustada empaatiat, käsitledes vastupanu põhjusi ja sihte, alates sõnavabaduse kaitsmisest kuni võitluseni moraalse apaatia vastu.

Programm algas 8. oktoobril filmiga „The Encampments“, mis pakkus sissevaadet Ameerika tudengiprotestidesse, mille ajendiks oli Columbia ülikooli seotus Gaza sõjaga. Linateos jälgis üleriigilise üliõpilaste liikumise ja sõnavabaduse eest võitlemise ülikoolilinnakutes. Sellele järgnes 23. oktoobril „From Ground Zero“, mõjuv kogumik 22 Palestiina filmitegija lühilugudest. Autorid dokumenteerisid oma elu sõjaaegses Gazas, avades inimeste vastupidavust nii animatsiooni, dokumentalistika kui ka fiktsiooni vahendusel. 2. novembril linastunud „A State of Passion“ jäädvustas Briti-Palestiina kirurgi dr Ghassan Abu Sittah’ valusaid kogemusi Gaza humanitaarkriisi keskmes. Teos kujutas vastupidamist olukorras, kus tuleb taluda tohutuid
kannatusi ja meditsiiniasutuste sihiliku ründamist. Elia Suleimani satiiriline „Divine Intervention“ (12. november) pakkus teistsugust vaadet vastupanule. Film kasutas huumorit ja absurdi, et kujutada palestiinlaste elu Iisraelis, astudes rõhumisele vastu naeruga. 26. novembril toimunud Jocelyne Saabi retrospektiiv tõstis esile autori teedrajava rolli Liibanoni filmikunstis. Saab keskendus haavatavatele elanikkonnarühmadele, pagulastele ja sõja mõjule Beirutis, mida ilmestasid filmid „Palestiina naised“ ja „Beiruti triloogia“. Sarja lõpetas 12. detsembril Annemarie Jaciri mängufilm „Wajib“, mis lahkab nüansirikkalt perekondlikku dünaamikat ja sotsiaalseid kohustusi Palestiina ühiskonnas, jutustades loo isa abistamiseks Naatsaretti naasvast
mehest.

Loengusari „Räägime Palestiinast, kuulame palestiinlasi“ esitas erinevaid vaatenurki konfliktidele, genotsiidile ja kollektiivsele mälule, luues platvormi mõtestatud aruteludeks ning rikastades ülikoolipere teadmisi Palestiina ajaloost ja kultuurist.

Sari algas 4. detsembril Amsterdami Ülikooli professori Ihab Salouli avaliku loenguga „Mälusõjad ja sõda Palestiina mälu vastu: 77 aastat jätkuvat Nakbat“. Professor Saloul analüüsis, kuidas Palestiina põlvkonnad mäletavad ja mõtestavad al-Nakbat ehk 1948. aasta katastroofi ja palestiinlaste sundpagendamist oma sünnikohtadest, ning selle kaugeleulatuvat mõju tänapäevani. Ta süüvis eksiilis kujunenud kollektiivse mälu keerukusse, käsitledes kaasaegseid debatte konflikti pärandist ning genotsiidist.

Sellele järgnes 8. detsembril professor Dirk Mosese (CUNY) avalik loeng „Kuidas ja miks eristatakse genotsiidi sõjategevusest“. Professor Moses käsitles kriitiliselt õiguslikke ja kontseptuaalseid raamistikke, mis eristavad sõda genotsiidist. Ta tõi esile, kuidas ajaloolised
juriidilised definitsioonid, mille algne eesmärk oli kriminaliseerida tsiviilelanikkonna vastu suunatud sõjapidamist, on tahtmatult piiranud vastutust massilise vägivalla eest. Moses selgitas, kuidas holokausti mälu ja pärand on sügavalt mõjutanud rahvusvahelist õigust ja avalikku arvamust, põlistades seda eristust. Ta väitis, et hiljutised konfliktid, eriti Ukrainas ja Gazas, nõuavad genotsiidi mõiste ümberhindamist, et see hõlmaks ka genotsiidseid sõdu.

Sari päädis 11. detsembril aruteluga „Kas sõnal on meie maailmas endiselt jõudu?“, milles osalesid Palestiina kirjanikud Hazem Jamjoum ja Heba Hayek. Dialoog keskendus kirjanduse võimele vaidlustada hegemoonseid narratiive ja pakkuda konflikti keskel alternatiivseid
vaatenurki. Üliõpilased ja kirjanikud arutlesid selle üle, kuidas reageerib kirjandus vägivallale – kas reaalsuse peegeldaja, võitlusele üleskutsuja või lootuse kandjana. Heba Hayek tutvustas oma tunnustatud debüütteost „Sambac Beneath Unlikely Skies”, mis illustreerib jõuliselt Gaza
naiste vastupidavust. Vestlus pakkus ainulaadse võimaluse vahetuks kokkupuuteks Palestiina loovisikute ja intellektuaalidega, näidates, kuidas kunst ja loojutustamine on endiselt olulised vahendid ebaõigluse mõistmise süvendamisel ja mälu hoidmisel.

Kokkuvõtvalt täitis Tallinna Ülikoolis toimunud ürituste sari oma eesmärgi pakkuda mitmekülgset ja akadeemiliselt kõrgetasemelist sissevaadet Palestiina ajalukku, mälusse ja tänapäeva. Juhtivate teadlaste ja mõjukate kirjanike kaasamisega võimaldas ülikool informeeritud dialoogi, süvendas mõistmist ja rõhutas oma pühendumust kriitilise mõtlemise edendamisele keerulistel globaalsetel teemadel. Suur üritustel osavõtt ja arutelude kvaliteet
kinnitavad, et taolised üritused on väga vajalikud ning et suudame ülikoolis käsitleda vastuolulisi ja keerukaid teemasid akadeemilises ja turvalises õhkkonnas.