TLÜ kalender 2021: Millega tegeleb professor Hannes Palang?

Mis uuringud, projektid on hetkel käsil? 
Mulle meeldib enne muna valmis muneda ja alles siis kaagutama hakata. Kolm suuremat projekti on praegu jooksmas, kus mul on vastutaja roll. Üks neist tegeleb kultuuriturismi ja selle võimalustega Ida-Virumaal. See on Horisont 2020 projekt koos 14 partneriga eri riikidest ja meie poolt teeb põhitööd praegu Saara Mildeberg, varem ka Jaanika Vider. Ühe Interregi raames uurime rannikualade tulevikuvõimalusi, märksõnadeks mereplaneerimine, sinikasv, rannikuturism ja –maastikud, põhijõududeks head kolleegid Tarmo Pikner ja Anu Printsmann. Lõpuks lemmiklapsuke, meie oma ETAgi rahastatud rühmagrant pealkirjaga „Maastikuline lähenemine rurbaansusele“, mille kallal askeldab suurem osa meie töörühmast MKKst. Teadus on tiimitöö.

Eelmise aasta lõpus avaldus ilmselt mõjukaim artikkel minu elus – kuulusin rahvusvahelisse töörühma, kes hindas IPBESi üleilmse raporti jaoks maailma looduse hüvesid; meie töö jõudis umbes 180 riigi valitsuste ja poliitikuteni ning artikkel avaldati ajakirjas PNAS.

Arvutis on praegu lahti kaks pooleliolevat artiklit, üks püüab siduda Juri Lotmani kultuurisemiootikat maastike ajaliste piiridega, teine uurib, kas mitte climax thinking, mitte NIMBY või paigaseotus pole see, mis põhjustab vastuseisu misiganes uuendustele maastikes. Püüan vastvalitud presidendina uut hoogu sisse saada Eesti Geograafia Seltsile, osalen aktiivselt kahe rahvusvahelise teadusorganisatsiooni juhtimises. Koostame kolleegidega õpikut. Tööd õnneks jagub.

Mis Teid elus inspireerib ja sütitab?
Sära silmis. Ma ise arvan, et olen parem uute asjade käimatõmbaja kui vanade käigushoidja – samas MKKd on õnnestunud käigus hoida varsti juba 15 aastat. Sütitab, kui tekib mingi hea idee ja see õnnestub koos heade kolleegidega käima tõmmata. Looduses käimine inspireerib. Head sõbrad, kellega saab asju arutada. Omad lapsed. Nutikad tudengid. Teinekord tekib säde mingist sootuks pisikesest detailist, mis kaks asja ära ühendab.

Lisaks teadusele - kas teil on ka mõni hobi või tegevus, mis keha ja vaimu virgutab?
On ikka. Vaimu püüan värske hoida mälumänguga. Üksikmängu jaoks ei ole mu teadmised piisavalt avarad, aga võistkonnamängus saan hakkama küll – isegi Eesti meistriks tulime oma tiimiga ühel aastal. Ja geopeitus päästab väga palju – nii mõnigi kord on pärast järjekordset nõmedat koosolekut närvid korralikult krussis ning siis on kõige mõistlikum minna kuskile metsa või mere äärde, panna mõte teistpidi tööle ja otsida üles kuskile juurika alla või puu otsa peidetud karbike. Teraapia. Tänu sellele samale geopeitusele – mis on ülemaailmne mäng – olen näinud nii mõndagi sellist kohta, kuhu muidu ei oleks kuidagi osanud sattuda. Ja siit tagasi eelmise küsimuse juurde – jah, ka geopeitus on mind väga palju elus inspireerinud.

 

Kuhu teadus liigub?

Edasi liigub. Siksakitades, tagasilöökidega, aga ikka edasi.