Üleminekust transformatsioonideks: jagatud turvalisus, rohepraktikad ja toimetulek

Me kipume tulevikku vaatama ilma minevikust seoseid otsimata. Humanitaarteaduste instituudis alanud ETAGi rahastatud viieaastane uurimisprojekt „Üleminekutest transformatsioonideks: jagatud turvalisus, rohepraktikad ja toimetulek” ("From Transition to Transformations: Commoning Securities, Green Practices and Livelihoods") püüab vaadata neid muutusi lähemalt, aeglasemalt ja ausamalt. Mitte ainult kui poliitilisi protsesse, vaid kui midagi, mis puudutab inimese argielu tavaelu tasandil. 

Et avada lähemalt projekti tausta, eesmärke ja isiklikke seoseid Ida-Virumaaga, vastab projekti juht Prof. Tauri Tuvikene, järgmistele küsimustele:

Mis ajendas projekti käsile võtma just nüüd? 

Energiaüleminekud on praegu oluline teema nii inimeste eludes, poliitikas kui ka majanduses. Samas on see valdkond läbipõimunud erinevatest murekohtadest: geopoliitiline julgeolek, identiteet, töövõimalused, aga ka turvalisuse tunne nii isiklikul kui kogukondlikul tasandil. 

Samas on võimalus heita pilk nii Eesti kui ka lähipiirkondade ajalugu mõjutanud suurtele ühiskondlikele muudatustele, täpsemalt nendega seotud väljakutsetele. Näiteks pakuvad 30 aasta tagused Nõukogude Liidu lagunemisega seotud protsessid olulist informatsiooni ka tänapäeval. Sellega seoses uuendatud üleminekute mõtestamise raamistiku väljatöötamine ongi käesoleva projekti keskne eesmärk.

Kes tunnevad transformatsioonide mõju kõige enam oma igapäevases toimetulekus, töös ja elukorralduses? 

Transformatsioonid ongi tegelikult vahetult igapäevaelus tunnetatavad. Üleminek ehk inglise keeles transition viitab pigem abstraktsele ühiskondlikule protsessile. Termin viitab enamasti siirdele ühest olukorrast teise. Näiteks üleminekule ühest majanduslikust süsteemist teise või siis totalitaarsest süsteemist demokraatiasse. Transformatsioonide mõiste avab aga just reaalset kogemust ja tegelike muutuste erinevat ulatust, suunda ja erinevaid püsivusi, mis muudatustele vaatamata on olemas. Kui mõelda näiteks roheüleminekutest, siis on näha, kuidas arusaamad ja ootused ka ajas muutuvad või kuidas vahepeal hoopis plaanid seiskuvad. Geopoliitilised arengud on tekitanud teisi diskursusi roheüleminekute kõrvale. 

Miks on Ida-Virumaa selle projekti keskne piirkond? Mis teeb selle regiooni eriliseks üleminekute uurimisel? 

Ida-Virumaa on kliimaüleminekute jaoks Eestis keskne piirkond. Samuti on see keskne piirkond õiglase ülemineku väljakutsetes. Lõpuks on see ka piirkond, kus erinevad üleminekud on pinges, näiteks keele üleminek ja töökohti puudutavad muutused ning ümberõpe. Lisaks on see piirkond, milles on geopoliitika väga tähtsal kohal idapoolse naabri läheduse pärast. Selles kontekstis soovimegi teha projekti, mis võtab vaatluse alla ennekõike just kogemuse muutused ning vaatab protsesse nende elatud tasandil. Antropoloogid, geograafid ja sotsioloogid on tähtsustanud just elatud tasandit: üleminek ei saa kunagi olema üleminek kui muutused ei toimu ka igapäevaelus. Argitasand on aga enamasti osutunud püsivamaks, kui muutuste eeskõnelejad mõtlevad. Need üleminekud ei juhtu mõne aastaga. Lõpuks ei ole ju inimeste eesmärk muutus vaid eluga toimetulek. Nendes tingimustes on argised eesmärgid, praktikad, aga ka identiteeti puudutav sageli pinges suurte eesmärkidega.  

Te kasutate mõistet ühishüve (commons, commoning). Kuidas seda mõistet ja konseptsiooni mõista?

Keskkond on ühishüve. Kui keegi ühes otsas rohkem reostab või tarbib, siis see mõjutab tervikut. Sageli on perifeersetes piirkondades tarbimise piiratuse tõttu ka keskkonnamõju olnud väiksem ja “tegelikult eksisteerivad” rohepraktikad (mitte siis roheideest kantud, vaid muudel põhjustel tehtavad) tavapärasemad. Ühishüve on aga ka igapäevane ümbruskond: suvilapiirkonnad, hoovialad. Projektiga vaatamegi neid erinevaid ühiseid keskkondi, kus inimesed kohtuvad, kus ühiselt otsuseid tehakse ja kus tegelikult rohepraktikaid ellu viiakse. 

Üleminekutest rääkides kipume unustama, et argitasandil võidakse juba praktiseerida seda, kuhu ühiskondlikul tasandil tahetakse jõuda. Ehk siis inimesed võivad elada keskkonnasäästlikku elu, tehes seda küll sugugi mitte isiklikest rohe-eesmärkidest kantuna, vaid muudest ideedest. Selleks võivad olla osaliselt majanduslikud paratamatused, aga võib olla ka muid põhjusi. 

Te ei kasuta ainult intervjuusid ja dokumente, vaid ka loovaid ja koostööl põhinevaid. Mida võib kunstiline või kaasaloov lähenemine anda, mida traditsiooniline teaduslik analüüs ei anna?

Kasutame projektis erinevaid meetodeid. Lisaks meedia ja poliitikadokumentidele ning intervjuudele, on projekti keskmes ka kohapeal nähtaval olemine. Kunstimeetodid annavad kahtlemata selle võimaliku nähtavuse. Need on meediumid, millega saab inimesi kõnetada. Sellesama kõnetamisega pakuvad need ka võimalusi rääkida keerulistel teemadel. Nende meetoditega proovime täpsemalt aru saada identiteeti puudutavast. Meil on hea meel, et Narva kunstiresidentuur (NART) on projekti partner ja arendame nende kaudu koostööd ka kunstnikega. 

Lõpetuseks, mis teeb selle projekti teie jaoks isiklikult huvitavaks või tähenduslikuks? Milline on teie isiklik seos Ida Virumaaga?

Meie projektis on paljudel juba varasem töökogemus Ida-Virumaal, mõni on ka Ida-Virumaalt pärit. Töörühm on varasemalt uurinud suvilapiirkondi, piirialasid, aianduspraktikaid ja aidanud korraldada festivale, teinud koostööd Narva kunstiresidentuuriga, uurinud tööliste olukorda ja ümberõppega seonduvat või eakate toimetulekut arvestades 15 minuti linna võimalusi Narvas. Samas on see meie jaoks esmakordselt niivõrd terviklikult võtta Ida-Virumaa piirkond käsitlusse. Ka minu enda jaoks on see esmakordne sellises mahus projekt piirkonnas. 

Meie soov on igal aastal keskenduda just ühele linnale, alustades Narvast ja seejärel võttes keskmesse Kohta-Järve ja Sillamäe. Kohapeal olemine, inimestega rääkimine ja seda toetavad kunstnike ettevõtmised, on kõik meie jaoks väga olulised. 

Projekti tiim: Tauri Tuvikene, Karin Dean, Tarmo Pikner, Eeva Kesküla, Raili Nugin, Anu Printsmann, Saara Mildeberg, Aleksandra Ianchenko ja Riste Lehari