Kultuuride uuringud

Kultuuride uuringud on doktoriõppekava, kus on võimalik spetsialiseeruda mitmele kultuuride eri aspekte käsitlevale suunale, nagu kultuuriteooria, eesti kirjandus ja kultuur, ingliskeelsed kirjandused ja kultuurid, saksakeelsed kirjandused ja kultuurid, romanistika, vene kirjandus ja kultuur, Lähis-Ida ja Aasia kirjandus ja kultuur, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia.

Õppetase Doktoriõpe

Õppe kestus 4 aastat

Õppekeel Eesti keel Inglise keel

Doktorandid saavad oma uurimisvaldkonnale läheneda interdistsiplinaarselt, põimides võrdlevat kirjandusteadust, kultuuri toimemehhanismide praktilist ja teoreetilist uurimist ning mitmeid muid uurimissuundi ja meetodeid. 

Õpingute käigus on doktorantidel võimalus süveneda humanitaarteaduste ja kultuuride uuringute tänapäevastesse uurimismeetoditesse.

2019. aasta sügisel kuulutatakse välja üks rahvusvahelise projektiga seotud doktorandikoht digihumanitaarias

LÄHEM INFO 

Miks tulla meile õppima?

  • Õppekava on suunatud kõigile kultuuriteooriast, eesti kirjandusest ja kultuurist, ingliskeelsetest kirjandustest ja kultuuridest, saksakeelsetest kirjandustest ja kultuuridest, romanistikast, vene kirjandusest ja kultuurist, Lähis-Ida ja Aasia kirjandustest ja kultuuridest, kunstiteadustest, kultuurigeograafiast, sotsiaal- ja kultuurantropoloogiast ning filosoofiast huvitatutele.
  • Sobid meie doktorandiks, kui soovid teha eelmainitud suundades teaduskoostööd meie ekspertidega ning kirjutada doktoritööd meie juhendajatega neis kompetentsivaldkondades.
  • Õppekava on paindlik ja võimaldab igal doktorandil koostöös juhendajaga korraldada oma õpinguid ja valida uurimistemaatikaga sobiv ettevalmistus. Lisaks soodustab õppekava interdistsiplinaarsust ning pidevat dialoogi juhendaja ja õppejõududega.
  • Rahvusvaheliste kogemuste omandamiseks on võimalik osaleda konverentsidel, seminaridel, suvekoolides ning õppida Erasmuse programmi toel välisülikoolis.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
  • Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
  • Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
  • Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

Doktoriõppes on kesksel kohal interdistsiplinaarsed teadusseminarid, mille käigus doktorandid saavad esineda ettekannetega oma doktoritöö teemal. Kohustuslik on esineda vähemalt kahel korral. Doktorandid saavad tagasisidet nii kaasdoktorantidelt kui ka seminari läbiviijatelt.

Metodoloogilise baasi loomiseks on oluline õppeaine humanitaaria aktuaalsed meetodid. Doktorantidele pakutakse võimalust arendada nii akadeemilisi kirjaoskust inglise keeles kui ka eesti teaduskeelt. Pakutakse ka võimalust arendada avaliku esinemise oskust. Olulisel kohal on koostöös juhendajaga planeeritavad eriala- ja individuaalained.

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

T

õnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja on praegu TLÜ humanitaarteaduste instituudi direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:


Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:


Anna Verschik on üldkeeleteaduse professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.

Anna Verschik meedias:

  • Anna Verschik oli "Plekktrummi" (28.02.2017) saatekülaline.
  • Intervjuu Anna Verschikuga ajakirjas Keel ja Kirjandus.

Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor ning Lääne-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.

Õppekeskkond

  • Kultuuride uuringud koondavad endas meie suundade - kultuuriteooria, eesti kirjanduse ja kultuuri, ingliskeelsete kirjanduste ja kultuuride, saksakeelsete kirjanduste ja kultuuride, romanistika, vene kirjanduse ja kultuuri, Lähis-Ida ja Aasia kirjanduste ja kultuuride, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia -  kompetentse ning nende valdkondade teadlasi ja õppejõude. Olulised on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus ja maastiku ja kultuuri keskus.
  • Doktorantidel on võimalik kasutada nii TLÜ akadeemilise raamatukogu kui ka rahvusraamatukogu inforessursse.
  • TLÜs paikneb Eesti Semiootikavaramu.
  • Doktorandi õpinguid toetab kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.
  • Doktorandid on väga oodatud akadeemilistele üritustele: TÜHI teadusseminar, TÜHI pop-up seminar, TÜHI saal jm.

Vastuvõtutingimused

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

Õppekava täiendavad vastuvõtunõuded 2019 vastuvõtul

 


Kandideerimisperioodil (02. september – 1. november) tuleb kandidaatidel kandideerimisbaasi üles laadida:

1) Koostöös juhendajaga täiendatud doktoritöö kavand (pikkus u 5 lk/2500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata) sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

  • kavandatava uurimistöö teema;
  • uurimistöö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
  • ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
  • senise uurimisseisu ülevaade;
  • ülevaade, millist teemakohast uurimistööd on kandidaat juba varem teinud;
  • ülevaade plaanitava uurimistöö sisust;
  • visioon uurimistöö esmaste võimalike tulemuste kohta (mida loodetakse teada saada);
  • esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
  • uurimistöö ajaline graafik (sh info väliõpingute kohta nt Erasmus, arhiivide ja raamatukogude külastus jms).

Juhul kui kavandatav doktoritöö sisaldab välitöid, lisada info nende ulatuse, kestuse ja finantseerimise kohta (nii eelarve kui ka kavandatavad finantseerimisallikad)

Projektiteema puhul selgitus projektiga haakumise ja projekti raames tehtavate tegevuste kohta.

2) Täpsustatud ja juhendajaga kooskõlastatud läbi viidava õppetöö visioon õppekavade ja ainete lõikes ning info doktorandi rollist neis ainetes (doktorantidelt oodatakse 4 aasta doktorantuuri jooksul assisteerimist loengute ja seminaride läbi viimisel vähemalt kolmel kursusel ja vähemalt ühe kursuse iseseisvat / kaasvastutusel läbi viimist).

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide ning IT alaste pädevuste kohta)

4) Tõend keeleoskuse taseme kohta (inglise keel C1-tasemel)

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam toimub intervjuu vormis kandideerimiseks esitatud ja potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel.

Kandidaatide hindamiskriteeriumid

Hinnatakse järgmisi aspekte:

  • Kandidaadi akadeemiline kompetents (sh eelneva hariduse sobivus, muud antud uurimisteemat toetavad teadmised ja kvalifikatsioon, keeleoskuse sobivus soovitud teema uurimiseks) (max 35 palli)
  • Uurimistöö kava (sh ajakohasius ja interdistsiplinaarsus, uurimistöö sisu, kasutatavad meetodid, sobivus humanitaarteaduste instituudi profiiliga või haakuvus projektiga) (max 35 palli)
  • Õppetöö kompetentsid (sh kandidaadi haakuvus humanitaarteaduste instituudi õppetööga) (max 20 palli)
  • Üldmotivatsioon õppida doktoriõppes (ja panustada projekti) (max 10 palli)

Kandidaadil on võimalik saada maksimaalselt 100 palli.

Projektid

2019. sügisel kuulutatakse välja üks rahvusvahelise projektiga seotud doktorandikoht digihumanitaarias:

 

Sobival kandidaadil on olemas digikirjaoskus (sh. teadmised programmeerimisest) ning sügav huvi humanitaaria vastu. Kandidaadi uurimistöö peaks olema seotud järgmiste teemadega:

1. Digitaalne kultuuripärandi uurimine (digital history; digital heritage, digital cultural memory)
2. Digitaalsed kultuuriuuringud (digital culture practices, digital game and online cultures, digital literature)

Vastu võetud kandidaat immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale.

Doktoriõppe koht on seotud CUDAN projektigaTegemist on rahvusvahelise projektiga, mille töökeel on inglise keel.


 

Vilistlased

"Doktoriõpe Tallinna ülikoolis on meeldiv proovikivi: interdistsiplinaarne rahvusvaheline doktorikool avardab pilku ja annab võimaluse oma uurimisvaldkonda uute nurkade alt vaadelda ja käsitleda. See omakorda on aidanud minul kui õppejõul oma valdkonda (tantsu- ja balletiajalugu) siduda teiste aladega, leida kokkupuutepunkte erinevate teadusharude vahel. Kogenumad kolleegid-õppejõud on toetanud uudseid perspektiive ning julgustanud samme suundadesse, mida kitsam distsipliin sageli ei soosi. Doktoriõpe arendab iseseisvat mõtlemist ja keskendumist meie üha enam killustuvas maailmas, aitab leida kaasmõtlejaid ja -töötajaid edasisteks, doktoriõppele järgnevateks projektideks."

  • Heili Einasto doktoritöö võitis 2016. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe astmes 3. preemia ja Tallinna ülikooli üliõpilaste 2015/2016 õppeaasta teadustööde konkursil parima doktoritöö preemia humanitaarteadustes.
  • Loe ka intervjuud Heili Einastoga, mis avaldati kultuurilehes Sirp. 

"Lõpetasin Tallinna ülikooli kultuuride uuringu eriala doktoritöö "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus" kaitsmisega 2011. aastal. Doktorikraad on märk akadeemilisest pädevusest, mis võimaldab tulemuslikumalt ja autoriteetsemalt tegutseda erinevatel kultuurialadel. Oma tööd tehes näen, et süvenemine on igati ära tasunud. Näen ka seda, et rahvuskultuuri intelli-gentsest ja haritud liikmetest on kultuurivaldkonnas ikka ja jälle puudus ning vajaduse selle järele olemas."

  • Tutvu doktoritööga.
  • Maarja Vaino teos "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika" nomineeriti ka 2016. aasta kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale, vt lähemalt ERR kultuuriportaali videost.

"2007. aastal jõudsin järeldusele, et soovin edasi uurida oma emakeele, ersa kirjakeele arenemisprotsesse mitte ainult lingvistilisest, vaid ka kulturoloogilisest vaatenurgast, uurida, kuivõrd täidab kirjakeel oma rolli ersade kaasaaegse kultuuri kontekstis. Eesmärgi saavutamiseks astusin doktorantuuri kultuuride uuringute erialale, kus minu jaoks avanesid suurepärased võimalused saada paralleelselt teadmisi ka eesti kultuurist. Siinkohal tänan südamest oma doktoritöö juhendajat, emeriitprofessorit Rein Veidemanni huvitavate loengute eest eesti kultuurist nii magistrantuuris kui ka doktorantuuris õppimise ajal."

  • Loe Natalia Abrosimova vilistlaslugu blogist.
  • Vaata ka tema minutiloengut siit.

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Rahvusvaheliselt akrediteeritud doktoridiplom võimaldab töötada doktorikraadi nõudvatel ametikohtadel, näiteks Tallinna ülikoolis või Tartu ülikoolis.

Edasiõppimisvõimalused

Pärast doktoriõpingute lõpetamist on võimalik kandideerida järeldoktorantuuri või jätkata iseseisvalt akadeemilise enesetäiendamisega.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9344

Sarnased erialad

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Ajaloo doktorikava on neile, kes tunnevad süvendatud akadeemilist huvi ajaloo ja sellega piirnevate uurimisvaldkondade (kunstiajalugu, arheoloogia) vastu ning näevad oma tulevikku uurijana, teadurina või õppejõuna.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala