Kultuuride uuringud

Kultuuride uuringud on doktoriõppekava, kus on võimalik spetsialiseeruda mitmele kultuuride eri aspekte käsitlevale suunale, nagu kultuuriteooria, eesti kirjandus ja kultuur, ingliskeelsed kirjandused ja kultuurid, saksakeelsed kirjandused ja kultuurid, romanistika, vene kirjandus ja kultuur, Lähis-Ida ja Aasia kirjandus ja kultuur, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia.

Õppetase Doktoriõpe

Õppe kestus 4 aastat

Õppekeel Eesti keel Inglise keel

Doktorandid saavad oma uurimisvaldkonnale läheneda interdistsiplinaarselt, põimides võrdlevat kirjandusteadust, kultuuri toimemehhanismide praktilist ja teoreetilist uurimist ning mitmeid muid uurimissuundi ja meetodeid. 

Õpingute käigus on doktorantidel võimalus süveneda humanitaarteaduste ja kultuuride uuringute tänapäevastesse uurimismeetoditesse.

Humanitaarteaduste instituudi doktorantide kohta leiab lisainfot siit


2023 suvises vastuvõtus kuulutatakse välja järgmised kohad:

Doktorant-nooremteadur sõlmib ülikooliga töölepingu Doktorant-üliõpilane on üliõpilasstaatuses
1 doktorant-nooremteadur (avatud teema) 1 doktorant-üliõpilane (avatud teema)
1 doktorant-nooremteadur (Hiina uuringud)  
1 doktorant-nooremteadur (Ida-Slaavi kultuurilugu)  
3 doktorant-nooremteaduri kohta (jaotatakse vastuvõtuperioodil üldise pingerea alusel instituudi doktoriõppe õppekavade vahel)  

NB! Ootame kandideerima ka huvilisi, kes sooviksid teha uurimistööd Eesti kultuuri teemal, sobivad eri aspektid Eesti kultuuri analüüsimise, mõtestamise või õpetamise ja laiemalt tutvustamise vallas.

Hiina uuringute, Ida-slaavi kultuuriloo ja Eesti kultuuri lisainfo

Miks tulla meile õppima?

  • Õppekava on suunatud kõigile kultuuriteooriast, eesti kirjandusest ja kultuurist, ingliskeelsetest kirjandustest ja kultuuridest, saksakeelsetest kirjandustest ja kultuuridest, romanistikast, vene kirjandusest ja kultuurist, Lähis-Ida ja Aasia kirjandustest ja kultuuridest, kunstiteadustest, kultuurigeograafiast, sotsiaal- ja kultuurantropoloogiast ning filosoofiast huvitatutele.
  • Sobid meie doktorandiks, kui soovid teha eelmainitud suundades teaduskoostööd meie ekspertidega ning kirjutada doktoritööd meie juhendajatega neis kompetentsivaldkondades.
  • Õppekava on paindlik ja võimaldab igal doktorandil koostöös juhendajaga korraldada oma õpinguid ja valida uurimistemaatikaga sobiv ettevalmistus. Lisaks soodustab õppekava interdistsiplinaarsust ning pidevat dialoogi juhendaja ja õppejõududega.
  • Rahvusvaheliste kogemuste omandamiseks on võimalik osaleda konverentsidel, seminaridel, suvekoolides ning õppida Erasmuse programmi toel välisülikoolis.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Doktoriõppes on suur osakaal iseseisval tööl koostöös juhendajaga.
  • Üldained ja mõned erialaained toimuvad kontaktõppe vormis.
  • Doktorandid saavad kogu õpingute jooksul osaleda doktoriseminarides.
  • Täiskoormusega doktoriõppe kestus on neli aastat.

Olulised erialaained

Doktoriõppes on kesksel kohal interdistsiplinaarsed teadusseminarid, mille käigus doktorandid saavad esineda ettekannetega oma doktoritöö teemal. Kohustuslik on esineda vähemalt kahel korral. Doktorandid saavad tagasisidet nii kaasdoktorantidelt kui ka seminari korraldajatelt.

Metodoloogilise baasi loomiseks on oluline õppeaine humanitaaria aktuaalsed meetodid. Doktorantidele pakutakse võimalust arendada nii akadeemilist kirjaoskust inglise keeles kui ka eesti teaduskeelt. Pakutakse ka võimalust arendada avaliku esinemise oskust. Olulisel kohal on koostöös juhendajaga planeeritavad eriala- ja individuaalained.

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor, humanitaarteaduste doktorinõukogu esimees ning kultuuride uuringute doktorikava kuraator. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta esindab Eestit Euroopa teadusvõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) juhatuses. Ta on juhtinud ja koordineerinud mitut uurimisrühma ja teadusprojekti tõlke ja lingvistika valdkonnas.


Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:


Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:


Anna Verschik on üldkeeleteaduse professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.

Anna Verschik meedias:

  • Anna Verschik oli "Plekktrummi" (28.02.2017) saatekülaline.
  • Intervjuu Anna Verschikuga ajakirjas Keel ja Kirjandus.

Õppekeskkond

  • Kultuuride uuringud koondavad endas meie suundade - kultuuriteooria, eesti kirjanduse ja kultuuri, ingliskeelsete kirjanduste ja kultuuride, saksakeelsete kirjanduste ja kultuuride, romanistika, vene kirjanduse ja kultuuri, Lähis-Ida ja Aasia kirjanduste ja kultuuride, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia -  kompetentse ning nende valdkondade teadlasi ja õppejõude. Olulised on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus ja maastiku ja kultuuri keskus.
  • Doktorantidel on võimalik kasutada nii TLÜ akadeemilise raamatukogu kui ka rahvusraamatukogu inforessursse.
  • TLÜs paikneb Eesti Semiootikavaramu.
  • Doktorandi õpinguid toetab kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.
  • Doktorandid on väga oodatud akadeemilistele üritustele: TÜHI teadusseminar, TÜHI pop-up seminar, TÜHI saal jm.

Vastuvõtutingimused

Üldised vastuvõtutingimused leiate siit.

Õppekava täiendavad vastuvõtunõuded 2023 aasta vastuvõtul

 


Kandideerimisperioodil (22.05 - 29.06) tuleb kandidaatidel kandideerimisbaasi üles laadida:

1) Koostöös juhendajaga täiendatud (ja tema poolt allkirjastatud) doktoritöö kavand (pikkus u 5 lk/2500 sõna ilma kirjanduse nimekirjata) sisaldab vähemalt järgmisi komponente:

  • kavandatava uurimistöö teema;
  • uurimistöö eesmärgid ja peamised uurimisküsimus(ed);
  • ülevaade kasutatavatest meetoditest ja/või põhimõistetest;
  • senise uurimisseisu ülevaade;
  • ülevaade, millist teemakohast uurimistööd on kandidaat juba varem teinud;
  • ülevaade plaanitava uurimistöö sisust;
  • visioon uurimistöö esmaste võimalike tulemuste kohta (mida loodetakse teada saada);
  • esmane nimekiri töös kasutatavatest allikatest ja kirjandusest;
  • uurimistöö ajaline graafik (sh info välisõpingute kohta nt Erasmus, arhiivide ja raamatukogude külastus jms).

Juhul kui kavandatav doktoritöö sisaldab välitöid, lisada info nende ulatuse, kestuse ja finantseerimise kohta (nii eelarve kui ka kavandatavad finantseerimisallikad)

Projektiteemade puhul selgitus projektiga haakumise ja projekti raames tehtavate tegevuste kohta. Projektiga mitte seotud teemadel põhjendus, miks seda uurimistööd peab tegema just Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis

2) Täpsustatud ja juhendajaga kooskõlastatud korraldatava õppetöö visioon õppekavade ja ainete lõikes ning info doktorandi rollist neis ainetes (doktorantidelt oodatakse 4 aasta doktorantuuri jooksul assisteerimist loengute ja seminaride korraldamisel vähemalt kolmel kursusel ja vähemalt ühe kursuse iseseisvat / kaasvastutusel läbi viimist).

3) CV (sisaldab infot kandidaadi publikatsioonide ning IT alaste pädevuste kohta)

4) Tõend keeleoskustaseme kohta (inglise keel C1-tasemel). Tõendi puudumisel tuleb osaleda keeletestil.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam toimub intervjuu vormis kandideerimiseks esitatud ja potentsiaalse juhendajaga kooskõlastatud doktoritöö kava (doktoritöö projekti) teemadel. Doktorant-nooremteadurilt eeldatakse selget visiooni oma doktoriõpingute kestuse kohta.

Kandidaatide hindamiskriteeriumid

Hinnatakse järgmisi aspekte:

  • Kandidaadi akadeemiline kompetents (sh eelneva hariduse sobivus, muud antud uurimisteemat toetavad teadmised ja kvalifikatsioon, keeleoskuse sobivus soovitud teema uurimiseks) (max 35 palli)
  • Uurimistöö kava (sh ajakohasus ja interdistsiplinaarsus, uurimistöö sisu, kasutatavad meetodid, sobivus humanitaarteaduste instituudi profiiliga või haakuvus projektiga) (max 35 palli)
  • Õppetöö kompetentsid (sh kandidaadi haakuvus humanitaarteaduste instituudi õppetööga) (max 20 palli)
  • Üldmotivatsioon õppida doktoriõppes (ja panustada projekti) (max 10 palli)

Kandidaadil on võimalik saada maksimaalselt 100 palli.

Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumite alusel. Esitatud dokumente hindavad kõik komisjoni liikmed individuaalselt. Konsensusliku arutelu käigus otsustatakse kandidaatide kutsumine või mittekutsumine intervjuule. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kõik võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni konsensuslik arutelu.

Temaatilised kohad 2023

Üks doktorant-nooremteaduri koht Hiina uuringutes 

Üks doktorant-nooremteaduri koht uurimistöö tegemiseks Hiina uuringutes. Doktorandilt eekdatakse uurimistöö tegemist Hiina intellektuaalse ajaloo, filosoofia, kirjanduse ja /või kultuuri teemal. Võrdlevad ja kultuurideülesed perspektiivid on samati teretulnud. Eelnev uurimistöö kogemus hiina poliitilise mõtte teemal on eelistatud. Sobival kandidaadil on eelnev haridus sinoloogia või aasia uuringute alal. Kandidaat peab valdama heal tasemel inglise ja hiina keelt, eesti keele oskus tuleb kasuks. Klassikalise hiina keele ja/või teise aasia keele oskus on suuresti kasuks. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale.

Juhendaja: Lisa Indraccolo


Üks doktorant-nooremteaduri koht uurimistöö tegemiseks Ida-Slaavi kultuuriloos.

Üks finantseeritav doktorant-nooremteaduri slaavi uuringute alal fookusega vene või ukraina kultuuridele. Vastu võetud doktorant tegeleb uurimistööga ühel või kombineeritult järgnevatest teemadest: idaslaavi uuringud ajaloolises perspektiivis (eelistades mikroajalugu); slaavi kultuurid võrdlevas perspektiivis; diasporaa uuringud; idaslaavi keelte kõnelejate migratsiooni uuringud; idaslaavikeelsed kirjandused Balti riikides (eelistades Eestit); multikultuursus slaavi maailmas. Sobival kandidaadil on eelnev kogemus nende uurimisvaldkondadega. Eeldatakse vene ja inglise või urkaina ja inglise keele oskust väga heal tasemel, eesti keele oskus ning varasemad teaduspublikatsioonid valdkonnas tulevad kasuks. Vastu võetud doktorant immatrikuleeritakse kultuuride uuringute õppekavale.

Kontaktisik: Maris Peters


Võimalik Eesti kultuuriloo koha uurimisvaldkond

Eeldatakse uurimistöö tegemist Eesti kultuuri teemal, sobivad eri aspektid Eesti kultuuri analüüsimise, mõtestamise või õpetamise ja laiemalt tutvustamise vallas. Võrdlevad ja kultuurideülesed perspektiivid on samuti teretulnud. Eelnev uurimistöö kogemus Eesti kultuuri uuringute teemal on eelistatud. Sobival kandidaadil on eelnev haridus soovitavalt kultuuriteaduse, kultuuriloo, Eesti uuringute, kirjandusteaduse või eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetamise alal. Kandidaat peab valdama kõrgtasemel eesti ja heal tasemel inglise keelt. Oodatakse panustamist eesti keele keskuse kultuurialastesse tegevustesse.

Vilistlased

 


Taavi Remmel kaitses doktorikraadi kultuuride uuringutes. Tema huviala on eksperimentaalse kirjanduse ja nüüdisfüüsika, eelkõige kvantteooria suhe. Oma töös uuris ta, kuidas on nüüdisfüüsika teoreetiline sisu ja mõistevara adapteeritud kirjandusteadusesse ja millised ebakõlad on sealtkaudu tekkinud. Teoreetiliseks lähtepostisiooniks, mis võimaldaks fiktsioonis ilmneva kvantmaailma esiletuleku, kasutas ta oma doktoritöös Karen Baradi agentilist realismi. Viimase põhisisuks on intraaktiivsus ja ontoloogiline eraldamatus. Lisaks otsis ta kirjanduse positsiooni kaasajal üha enam ilmet võtvas kvantkultuuris, sealhulgas ka difraktiivse ühenduse võimalikkust reaalteaduste ja humanitaaria vahel.


 

Miriam Rossi kaitses doktorikraadi kultuuride uuringutes. Ta omandas magistrikraadi vene ja inglise keele ja kirjanduse erialal Pavia ülikoolis Itaalias. Miriam Rossi doktoritöö uuris luuletõlke osatähtsust Nõukogude Liidu hilisperioodil, keskendudes Leningradis levinud nähtusele „samizdat“ ehk salajane omakirjastuslik tegevus. Seal hoogustus tõlketegevus eriti 80ndatel ning põrandaalused luuletõlkijad figureerisid kui selle kultuurilise nähtuse peamised esindajad. Miriam Rossi uurimus puudutas tõlkeajaloo, luuletajate-tõlkijate ja võrdleva kirjandusteaduslikke teemasid. Ta kasutas töös erinevaid teooriaid alates Pierre Bourdieu'st Alexei Yurchakini. Samuti analüüsib ta luuletajate-tõlkijate metatekste.


Kristiine Kikas kaitses doktorikraadi kultuuride uuringute erialal 2022. aastal. Tema magistrikraadi oli samuti Tallinna Ülikoolist, võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika erialalt. Kikase doktoritöö kuulub afekti-uuringute valdkonda ning käsitleb luuletekstide tõlgendamise võimalusi väljaspool representatsiooni paradigmat. Töö uuris, kuidas märgata ning osutada viisidele, millega luulekeel mõjutab lugejat lisaks semantilisele tähendusele ja sageli samaaegselt sellega. Uurimuse teoreetiliseks aluseks oli Gilles Deleuze'i filosoofia ning tema ideed kunstide, sealhulgas kirjanduse kogemisest.


Kaitsesin doktorikraadi kultuuriuuringute (antropoloogia) erialal 2020. aastal Tallinn Ülikoolis. Minu doktoritöö uuris maskide valmistamise tavasid jupikite ehk edela-Alaska põliselanike seas. Olen Alaskal läbi viinud mitmeid arheoloogilisi ja etnograafilisi välitöid, mis aitasid rekonstrueerida selle traditsiooni dünaamika jupikite ajaloo jooksul: koloniseerimiseelsel perioodil, koloniaalajastul ning nüüdisajal. Oma doktoritöös käsitlen muuhulgas ka seda, kuidas maskide valmistamisega seotud teadmisi ja traditsioonilisi väärtusi taaselustatakse kaasaegsete põliskunstnike töös. Traditsiooni taastamise kaudu soodustavad kunstnikud nii iseenda kui ka kohalike kogukondade tervenemist koloniaaltraumast ning tugevdavad oma pikalt represseeritud kultuurilist identiteeti. Tänan Tallinna Ülikooli minu multidistsiplinaarse, väljakutsuva ja kindlasti veidi
ebatavalise uurimisprojekti toetamise eest.


Malemängumotiividega tegelesin juba bakalaureauseõpingute ajal. Diplomitöö oli pühendatud malemängu motiividele Sigizmund Krzizhanovski proosas. Seda teemat oli vähe uuritud. Doktoriõpingute ajal sain aru, et malemängu teema on vähe uuritud mitte ainult Krzizhanovski proosas, vaid üldse vene kirjanduses ja otsustasin seda arendada. 2019 aastal olen kaitsnud doktoritööd “Malemängu fenomen 1920. – 1930. aastate vene kirjanduses“ teemal.
Doktorantuur Tallinna Ülikoolis minu jaoks oli imeline aeg enesetäiendamiseks, mõtlemiseks, arutamiseks, kontakti loomiseks ja maailma avastamiseks. Arvan, et see viimane on kõige tähtsam põhjus, miks peab kindlasti jätkama õpinguid doktorantuuris.


"Doktoriõpe Tallinna ülikoolis on meeldiv proovikivi: interdistsiplinaarne rahvusvaheline doktorikool avardab pilku ja annab võimaluse oma uurimisvaldkonda uute nurkade alt vaadelda ja käsitleda. See omakorda on aidanud minul kui õppejõul oma valdkonda (tantsu- ja balletiajalugu) siduda teiste aladega, leida kokkupuutepunkte erinevate teadusharude vahel. Kogenumad kolleegid-õppejõud on toetanud uudseid perspektiive ning julgustanud samme suundadesse, mida kitsam distsipliin sageli ei soosi. Doktoriõpe arendab iseseisvat mõtlemist ja keskendumist meie üha enam killustuvas maailmas, aitab leida kaasmõtlejaid ja -töötajaid edasisteks, doktoriõppele järgnevateks projektideks."

  • Heili Einasto doktoritöö võitis 2016. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe astmes 3. preemia ja Tallinna ülikooli üliõpilaste 2015/2016 õppeaasta teadustööde konkursil parima doktoritöö preemia humanitaarteadustes.
  • Loe ka intervjuud Heili Einastoga, mis avaldati kultuurilehes Sirp. 
  • Kuula Heili Einasto miniloengut Miks inimene tantsib?

"Lõpetasin Tallinna ülikooli kultuuride uuringu eriala doktoritöö "Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus" kaitsmisega 2011. aastal. Doktorikraad on märk akadeemilisest pädevusest, mis võimaldab tulemuslikumalt ja autoriteetsemalt tegutseda erinevatel kultuurialadel. Oma tööd tehes näen, et süvenemine on igati ära tasunud. Näen ka seda, et rahvuskultuuri intelli-gentsest ja haritud liikmetest on kultuurivaldkonnas ikka ja jälle puudus ning vajaduse selle järele olemas."

  • Tutvu doktoritööga.
  • Maarja Vaino teos "Tammsaare irratsionaalsuse poeetika" nomineeriti ka 2016. aasta kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale, vt lähemalt ERR kultuuriportaali videost.

"2007. aastal jõudsin järeldusele, et soovin edasi uurida oma emakeele, ersa kirjakeele arenemisprotsesse mitte ainult lingvistilisest, vaid ka kulturoloogilisest vaatenurgast, uurida, kuivõrd täidab kirjakeel oma rolli ersade kaasaaegse kultuuri kontekstis. Eesmärgi saavutamiseks astusin doktorantuuri kultuuride uuringute erialale, kus minu jaoks avanesid suurepärased võimalused saada paralleelselt teadmisi ka eesti kultuurist. Siinkohal tänan südamest oma doktoritöö juhendajat, emeriitprofessorit Rein Veidemanni huvitavate loengute eest eesti kultuurist nii magistrantuuris kui ka doktorantuuris õppimise ajal."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Rahvusvaheliselt akrediteeritud doktoridiplom võimaldab töötada doktorikraadi nõudvatel ametikohtadel, näiteks Tallinna ülikoolis või Tartu ülikoolis.

Edasiõppimisvõimalused

Pärast doktoriõpingute lõpetamist on võimalik kandideerida järeldoktorantuuri või jätkata iseseisvalt akadeemilise enesetäiendamisega.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9344

Sarnased erialad

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Ajaloo doktorikava on neile, kes tunnevad süvendatud akadeemilist huvi ajaloo ja sellega piirnevate uurimisvaldkondade (kunstiajalugu, arheoloogia) vastu ning näevad oma tulevikku uurijana, teadurina või õppejõuna.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala