Vanessa Kassmann: “Õpime meie ümber olevat paremini mõistma”
Enne õpingute alustamist 2021. aastal olin filosoofiaga kokku puutunud täpselt nii palju, kui gümnaasiumis seda ainet õpetati. Mõned tuntumad antiikaja mõtlejad ja nende ideed ning eluliselt olulised teemad jäid mulle sellest ajast enim meelde.
Nüüd saan öelda, et see oli siiski suhteliselt arvestav algteadmiste pagas filosoofiast ülikooli astumiseks. Sest meil on mitmeid koole, kus filosoofiat õppekavas polegi.
Tulin ülikooli eesmärgiga arendada veelgi oma kirjutamis- ja väljendamisoskust. Eesmärgiga õppida olukordi kriitliselt analüüsima ja selle toel ka meid ümbritsevat paremini mõistma. Soovin ka, et saaksin pühenduda olulistele teemadele erinevatest eluvaldkondadest. Ja muidugi seda, et minu eesolev õppimisprotsess oleks äärmiselt põnev – pean seda tähtsaimaks osaks, mis ka õpingute motivatsiooni oluliselt kannab.
Mulle on alati meeldinud kirjutada ja erinevaid tekste lugeda. Need on filosoofiatudengi jaoks kesksed märksõnad. Oma õpingutes kahe aasta vältel olen lugenud kümnete mõtlejate tekste antiikajast kuni tänapäevani. Samuti kirjutanud hulga artikleid erinevate filosoofiliste seisukohtade poolt ja vastu.
Samas pole ainult kirjutamine ja eelnevalt külge jäänud lugemiskirg määravad, sest põhirõhk õpingutel on tegelikult julgusel mõelda ja julgusel öelda. Kui aga kogu protsess alguses kõige sujuvam ei tundu, kasvab värske tudengi teadmistepagas kindlasti seminarist seminari ning koos teistega õpitakse olulisi punkte märkama.
Õpingute jooksul olen ma kokku puutunud mitmete erinevate ainekursustega nagu metafüüsika, esteetika, epistemoloogia, eetika- ja poliitikafilosoofia, lugemisseminar, retoorika. Lisaks erinevate ajastuste tüvitekstide kursustega ja TÜHI üldainetega ning läbinud olulised osad kultuuriteadustest, mis on mu kõrvaleriala.
Kui palju on selliseid valdkondi, mis uurivad süvitsi lisaks põhilistele uurimisallikatele ka seda, mis nad ise on?
Mainitud kursustes käsitletakse omajagu teemasid, ka neid, mille peale filosoofia puhul kohe alguses ei oskagi tulla. Näiteks kvantfüüsika ja keskkonna teemad, feministliku liikumise põhitõed ja poliitlised olukorrad. Inimesed on enim harjunud otsima elu tähendusrikkuse aspekte just filosoofiast ja aruteludes ilu, kunsti, aistingute ja teiste tähtsate inimloomust puudutavates moraaliküsimustes. Kuid veel üks iseäranis huvitav aspekt on, et filosoofia uurib ka filosoofia olemuse küsimusi. Kui palju on selliseid valdkondi, mis uurivad süvitsi lisaks põhilistele uurimisallikatele ka seda, mis nad ise on?
Filosoofiat õppides, kõikide nende tekstide ja kirjatükkide kõrval, on mulle selgeks saanud kuivõrd palju inimeste elud ja lood on filosoofiast läbi põimunud. Ning Tallinna Ülikooli humnitaarteaduste instituudi filosoofia ainekursuste lai ampluaa tagab ka teadmised erinevatest valdkondadest, mille kaudu see seos eriti silmnähtavaks saab.
Tunnuspilt: TÜHI filosoofia 2. kursuse tudeng Vanessa Kassmann (erakogu).