Tuuli Kurisoo ettekanne "Faktide ja fantaasia ristumiskohas: arheoloogilise ainese tõlgendamisest Eesti noorema rauaaja (9.–13. sajandi) leidude põhjal”

Seekord astub ettekandega üles TÜHI teadur ja prestiižse Marie Skłodowska-Curie stipendiumi järeldoktor Tuuli Kurisoo. Ta kõneleb teemal "Faktide ja fantaasia ristumiskohas: arheoloogilise ainese tõlgendamisest Eesti noorema rauaaja (9.–13. sajandi) leidude põhjal”. Ettekande diskussant on Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk.

Üritusest on võimalik osa võtta ka läbi Zoomi: https://zoom.us/j/92158429607

Faktide ja fantaasia ristumiskohas: arheoloogilise ainese tõlgendamisest Eesti 
noorema rauaaja (9.–13. sajandi) leidude põhjal

Arvatavasti on iga arheoloog kuulnud imetlust enda eriala valiku üle ja arheoloogiaga seotud uudised on tänuväärseks allikaks ajakirjanduslikul hapukurgihooajal. Fantaasiat appi võttes on võimalik igast uuest avastusest teha suurejooneline uudis ja rõhutada selle tähtsust näiteks piirkondliku ajaloo võtmes. Seega ei ole midagi imestada, et arheoloogia on paljude inimeste jaoks huvipakkuv valdkond, mis seostub põnevusega (välitööd), erakordusega (uhked leiud) ja eksklusiivsusega (arheolooge on vähe ja nende tööd tajutakse erilisena). Ettekande eesmärgiks on vaadata erinevaid aspekte, mis on seotud arheoloogiliste leidude tõlgendamisega, mis ühtlasi annab tugevalt tooni arheoloogia laiemale kuvandile ühiskonnas. Millised jooni saab esile tõsta erinevate huvigruppide (ajakirjanike, koduloo uurijate, interneti kommentaatorite) arusaamadest ja lähenemistest nooremale rauaajale, mis on mitmel moel tähenduslik periood Eesti ajaloos? Kuidas seostub see arheoloogide käsitlustega muinasaja lõpusajanditest? Lisaks mainitud laiadele küsimustele, proovitakse otsa vaadata erilisemate esemeleidude tõlgendustele, mis eriala kirjanduses fooni annavad ja nende põhjal mõned üldisemad järeldused narratiivi loome kohta teha.