Doktoritöö uuris tajumetafooride tõlkimist inglise-eesti suunal

Kujundlikud väljendid, sh metafoorid aitavad sõnadesse panna seda, mida näeme, kuuleme ja tunneme ning kuidas me ümbritsevat (maailma) tajume. Tajumetafooride abil saame väljendada tajudel ja aistingulistel kogemustel põhinevaid abstraktseid tundeid ja ideid (nt metafoor bittersweet memories väljendab mälestusega seotud vastuolulisi emotsioone või blue in the face füüsilise kurnatusega kaasnevaid kehalisi ilminguid). Metafoorsed keelendind on meie elu lahutamatu osa, mille kasutus ja millest arusaamine sõltub suures osas kultuurilistest aspektidest. Metafooride mõistmisel ja tõlkimisel on oluline roll kontekstil.

 
Anu Kalda analüüsis oma doktoritöös tajumetafooride tõlkimist empiirilisest aspektist, st töö eesmärk oli uurida metafooride tõlkimist tegelikus keelekasutuses. Uurimistöö keskendus tõlkeprotsessi ja kognitiivse koormuse uurimisele. Nii professionaalsete tõlkijate kui ka tõlketöö kogemuseta vabatahtlikega läbi viidud katsetes uuris ta ka keelelise ja kultuurilise tausta mõju tajusõnu sisaldavate metafooride mõistmisele ja tõlkimisele. Katsetes analüüsiti värvi-, temperatuuri-, lõhna- ja maitsemetafooride tõlkimist nii kontekstis kui ka kontekstivabalt ehk tõlgiti nii eraldiseisvaid fraase kui ka terviktekste. Andmete kogumiseks kasutati erinevaid meetodeid: ekraanitegevuse salvestamine, fraaside tõlkimine paberil, pilgujälgimine, katsejärgsed intervjuud. Pilgujälgimine on neist kõige innovaatilisem ja tõlkeuuringutes üha rohkem populaarsust koguv meetod. 

Kalda sõnul näitavad uurimistöö tulemused, et tajumetafooride tõlkimine on raske ülesanne. „Paremini tulevad sellega toime need, kellel on varasem kokkupuude tõlkimisega ja/või lähtekeelses kultuurikeskkonnas elamise kogemus,“ sõnas Kalda. Nimetatud kogemustega katseisikute tõlgetes esines vähem tõlkevasteid, millega originaalis esitatud mõte tõlkes kaotsi läks. Kalda märgib, et analüüsitud tajumetafooride hulgas tõusid esile värvimetafoorid – just neid oli katseisikutel keerulisem tõlkida. „See näitab värvidega seotud assotsiatsioonide ja konnotatsioonide tähtsust erinevates keeltes ning kultuurides,“ selgitab Kalda, „mitmetähenduslike sõnade ning väljendite tõlkimisel tuleb arvestada keelte spetsiifikat, kultuurilist tausta ja konteksti. Kui tajusõnade konnotatsioonid lähte- ja sihtkultuuris ei kattu, siis tuleb sellest ka tõlkimisel lähtuda.“ Lisaks mängivad tajumetafooride tõlkimisel olulist rolli ka tõlkija kogemus ja kogemusest mõjutatud tõlgendus – kuidas tõlkija teksti mõistab.

Anu Kalda doktoritöö on unikaalne – samalaadseid uurimusi on maailmas seni vähe tehtud, inglise-eesti suunal oli see esimene. Kalda eesmärk oli anda oma tööga panus eesti- ja ingliskeelse tajusõnavara ning eesti- ja ingliskeelsete tajumetafooride keeleuurimustesse ning temaatilistesse tõlkeuuringutesse, arendada eksperimentaalse ja kognitiivse lingvistika traditsioone nii Eestis kui ka mujal. „Ma loodan, et tööst leiavad praktilist kasu kirjaliku ja suulise tõlke tudengid, masintõlke programmide ja sõnastike koostajad ning teised keele- ja kultuurihuvilised, kellele tajusõnavara, metafoorid ja nende tõlkimine huvi pakub,“ sõnab Kalda. 
 

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Anu Kalda kaitses 12. detsembril doktoritöö „Translating perception metaphors. An empirical approach to English into Estonian translation“ („Tajumetafooride tõlkimisest. Empiiriline uurimus inglise-eesti suunal“). Doktoritöö juhendasid Tallinna Ülikooli teenekas professor Anna Verschik ja Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli. Oponendid olid Astoni Ülikooli emeriitprofessor Christina Schäffner ja Université Grenoble Alpes professor Caroline Rossi.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
.