Esimene Balti riikide itaalia uuringute konverents tõi kokku rahvusvahelised teadlased
Tallinna Ülikooli itaalia keele ja kultuuri eriala õppejõudude eestvõttel toimus 14.–15. oktoobril esimene rahvusvaheline ja itaaliakeelne Balti riikide itaalia uuringute konverents Eestis. Konverentsi teema oli "Itaalia ja Baltimaad: kultuuri-, keele- ja tõlkeuuringud".
Üritus oli osa üleilmsest itaalia keele nädalast ning seda toetasid Itaalia Suursaatkond Tallinnas ja Šveitsi Suursaatkond Riias. Konverentsi avasid Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik ja Itaalia suursaadik T.E. Hr Stefano Catani, sõnavõtuga esines ka Šveitsi suursaadik T.E. Hr Martin Xavier Michelet. Üritust kajastas Itaalia rahvustelevisioon RAI.
Konverentsil tutvustati algupäraseid uurimusi, mis keskenduvad itaalia ja balti keelte ning kultuuride kokkupuutepunktidele, tuues kokku italianistika ja baltistika valdkondade teadlasi.
Konverentsi üheks peaesinejaks oli Torino Ülikooli õppejõud ja kirjanik Alessandro Perissinotto, kes on avaldanud kaks Eesti teemalist krimiromaani Arno Saare varjunime all, mille eestindusi tutvustas tõlkija Kaidi Saavan ja mida analüüsis võrdlevalt Itaalia ja Skandinaavia krimikirjanduse kontekstis Jekaterina Smagina (Vilniuse Ülikool). Kirjandusteoreetilise ettekandega esines ka Paolo Schimmenti (Tallinna Ülikool).
Itaalia uuringute poole pealt kõrvutasid Ülar Ploom ja Anita Metsküla (Tallinna Ülikool) Itaalia Püha Martini päeva ja Eesti mardipäeva traditsioone. Daniele Monticelli ja Maris Saagpakk (Tallinna Ülikool) käsitlesid itaalia bandiitide vastuolulist rolli varajases eesti tõlkekirjanduses ning Julija Šabasevičiūtė (Vilniuse Ülikool) käsitles värvide tõlkimise probleeme leedu kirjanduse itaaliakeelsete tõlgete näitel. Ilyas Azouzi (University College London) võrdles koloniaalarhitektuuri pärandi mõtestamist Eestis ja endistes Itaalia kolooniates, Antonio Mastropaolo (Valle d’Aosta Ülikool) rääkis võrdlevalt esindusdemokraatia kriisist Itaalias ja Eestis, Federico Montanari (Modena ja Reggio Emilia Ülikool) Eesti kuvandist Itaalia ajakirjanduses Ukraina sõja kontekstis ning Giulio Lo Bello (Riia Tehnikaülikool) ja Sergei Kruk (Riia Stradiņši Ülikool) rääkisid vastavalt itaalia psühhiaatria ja balletiteooria mõjudest Balti riikides. Stefano Montes (Palermo Ülikool) analüüsis auto-etnograafilisest perspektiivist oma Eesti kogemust.
Keeleteaduse poole pealt analüüsisid Kristiina Rebane (Tallinna Ülikool) ja Luisa Revelli (Valle d’Aosta Ülikool) eesti-itaalia kakskeelsete paaride keelepoliitikat. Teised teemad hõlmasid Tallinna Ülikooli itaalia keele õppijate suulise keelekasutuse uurimist, mida tutvustasid Camilla Carugno, Ilenia Del Popolo Marchitto, Polina Pototskaja, Silvia Tagliaferro (Tallinna Ülikool), samal ajal kui Alessandra Dezi (Tartu Ülikool) käsitles eestlaste motivatsiooni itaalia keele õppimisel Tartu Folkuniversitetet näitel.
Baltistika poolelt tutvustas Rosario Napolitano (Läti Kunstiakadeemia) Luigi Salvini uurimistööd Baltimaade kohta kahe maailmasõja vahelisel ajal, Diego Ardoino (Vilniuse Ülikool, Berna Ülikool) esitles leedu põlvnemise ladina hüpoteesi ning Dainius Būrė (Vilniuse Ülikool) uuris Dante retseptsiooni Leedu rahvusliku liikumise kontekstis. Andrea Fernando De Carlo (Napoli Ülikool) tutvustas Maria Dabrowska Balti päevikuid.
Els Heinsalu ja Marco Patriarca (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tallinnas) käsitlesid linnade ja riikide nimedega seotud tänavanimede kasutamist Itaalias, rõhutades neid kui poliitilisi ja diplomaatilisi žeste. Konverentsi raames toimus Kirjanike Liidu toetusel Kirjanike Majas luuleõhtu, kus loeti leedu, läti ja eesti luule itaaliakeelseid tõlkeid. Luuleõhtut juhtis Kirjanike Liidu esinaine Maarja Kangro ning eesti luuletajaid esindasid koos temaga Doris Kareva ja Kalju Kruusa.