Selle maa keel teaduses

Mõtlemisvahendina täpselt ja otstarbekalt toimiv keel paneb tõhusalt toimima iga tegevusala. Vaja on küll vallata võõrkeeli, ometi unustamata eesti keelt, mis on iga eestlase enesetaju alus ja rahvusetaju tuum. Täppis-eestikeelsus kõrghariduses ja teaduses tagab eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade, edendades ja avardades ühtlasi üleilmset teadusmõtet ning tuues kasu Eesti ühiskonnale nii teadmusloome kui ka kõigi haridusastmete kaudu. Keel ja mõtlemine on tihedalt seotud.

Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professor  Birute Klaas-Lang, Eesti Teaduste Aka­deemia liige ja Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja Tallinna Tehnikaülikooli metallide tehnoloogia professor Jakob Kübarsepp ning Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja dr Peep Nemvalts kõnelevad sellest, kas rahvusvahelisus tähendab inglise ükskeelsust või mitmekeelsust. Vestlust juhib Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks. Ühtlasi esitletakse TLÜ Kirjastuses ilmunud artiklikogumikku „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“, mille autorkond ei piirdu üksnes eestlastega.

Karl Pajusalu: „Hea teaduskeele olemus ning eesti teaduskeele probleemid ja tulevikuvaated on teemad, mida selles kogumikus asjatundlikult avatakse. Autorite hulgas on väljapaistvaid täppis- ja loodusteadlasi, kes tutvustavad oma kogemusi eriala teaduskeele arendamisel. Mitmekesise keele- ja kultuuri taustaga sotsiaal- ja humanitaarteadlased selgitavad traditsioonide ja hariduse mõju teaduskeele loomele. See kogumik on väärt lugemisvara kõigile haritlastele, kelle jaoks eesti keel ning selles ka kõige keerulisemate mõtete ja nähtuste selge ja täpne väljendamine on tähtis.“

Birute Klaas-Lang: „Eestikeelne kõrgharidus ja eestikeelne teadus toetavad teineteist. Kui mis tahes erialal hakkab nappima kaasaegset arendatud oskussõnavara, siis hääbub ka selle eriala eestikeelne kasutus. See kogumik ühendab erialad aruteluks eestikeelse teaduse vajalikkusest ja võimalikkusest, pakkudes nii laiemat keelepoliitilist ja hariduspoliitilist vaadet kui ka kitsamaid ja sügavamaid arutelusid terminiloomest ja selle ajaloost, heast akadeemilisest eesti keele kasutusest. Teaduskeele arendamine ühendab füüsikud ja lüürikud, pakkudes nauditavat lugemist ja mõtlemis- ja aruteluainet ka raamatu sulgemise järel.“

Jakob Kübarsepp: „Oskuskeele loome toimub praegugi tänu nende õppejõudude ja teadlaste entusiasmile, kelle emakeel on eesti keel ja kel mure eesti keele staatuse pärast kõrgharidus- ja teaduskeelena. Kahjuks sel tööl nagu mitmel muul ühiskonna teenimiseks liigituval tegevusel (õpikute ja käsiraamatute koostamine, teaduse ja oma eriala populariseerimine, standardite tõlkimine jms) ei ole seni veel sellist kaalu ja väärtust kui teadustegevusel.“

Peep Nemvalts: „Iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse ning kogu ühiskonna arenguks emakeelset teadust. Sõna-sõnaline tõlge ja toorlaenud ei suuda anda selgelt edasi ühes keeles avalduvat loomupärast tunnetust mistahes teises keeles. Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid on maailmas ainsad, kus arendada eesti teaduskeelt, milles õpetlane saab täpselt, selgelt ja paindlikult uurimistulemusi esitada.“