Teadus

TLÜ teadlaste projektid said uurimistoetuse

Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu andis aasta alguses välja uued toetused, sealhulgas järeldoktori-, stardi- ja rühmagrandid. Teiste hulgas tuli üks starditoetus ja kaks rühmatoetust Tallinna Ülikooli teadlaste projektidele.

research

Stardiprojekti toetuse pälvis TLÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö professor Karmen Toros uurimisprojektiga „Tõhus osalusdiskursus: osalejate kogemused kaasatusest lastekaitse hindamiste praktikates“. Karmen Torose projekti fookuses on rakendusuuring osaluse ja kaasamise diskursustest lastekaitsetöö hindamisprotsessis. Põhiküsimuseks on välja selgitada teenusekasutaja (pere, sh laps) tõhusad kaasamist toetavad tegurid. Uurimistulemused võimaldavad toimivamate viiside leidmist laste ja perede kaasamiseks hindamisprotsessi, laiemas perspektiivis kvaliteetsema hindamissüsteemi arendamisele Eestis.

Rühmagrandi pälvis TLÜ humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Igor Pilshchikov projektiga „Ümber maailma ja tagasi: Eesti semiootika retseptsiooni tüpoloogia maailmas“. Sama grandi sai ka humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse juhataja, inimgeograafia professor Hannes Palang projektiga „Maastikuline lähenemine rurbaansusele“.

Igor Pilshchikov soovib uurida, kuidas Eesti semiootikat mõistetakse ning rakendatakse teistes keele- ja kultuurikontekstides. Täpsemalt, luua empiirilise alusega tüpoloogia Eesti semiootika retseptsioonist, mis vaatab kaugemale Euroopast ja Põhja-Ameerikast ning kaasab ka Ladina-Ameerika ja Ida-Aasia. See aitab mõista, kuidas Eesti semiootika on mõjutanud humanitaarteadusi üle maailma ja kaardistada Eesti rolli ülemaailmses intellektuaalses ajaloos.

Hannes Palangu rühmaprojekti eesmärk on aga kasutada maastikulise lähenemise võimalusi rurbaansuse uurimiseks ning maastikulist lähenemist edasi arendada. Rurbaansus vastustab ruraalse ja urbaanse väljakujunenud dihhotoomiat. Rurbaansust uuritakse läbi kolme vaatenurga - mobiilsuse, piiritlemise ja minevikukäsitluse. Projekt uurib, kuidas kolmanda põlve linlased tulevad toime ruraalse pärandiga, nii mentaalses kui materiaalses mõttes, nii linnas kui maal. Kolm alateemat on hargsete kogukondade maastikud, kõndimine maastikus ja maastik kui mängumaa ning institutsionaalsete piiritlemiste ruumilisus.

2019. aastal alustavatest projektidest 37 on loodusteaduste, 8 tehnika ja tehnoloogia, 13 arsti- ja terviseteaduste, 3 põllumajandusteaduste ja veterinaaria, 7 sotsiaalteaduste ja 8 humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas. 

Mulluse taotlusvooru tulemustest saab täpsemalt lugeda Eesti teadusagentuuri kodulehelt.