Vene keele ja kirjanduse kõrvalerialal õpid sügavamalt vene keelt ja saad täiustada oma teadmisi vene kirjanduse alal. Eestil on tihe kultuuriline ja majanduslik side Venemaaga ning ka vene keelel ja kultuuril on suur tähtsus ka Eestis. Saad õppida tundma vene kirjanduse ja kultuuri sidet maailma kirjanduse- ja kultuuriga.

Õppekava ja -ained

Vene keele foneetika, leksikoloogia ja sõnatuletus

Kursus annab ülevaate vene keele foneetilisest süsteemist ja hääldamisest. Käsitleme tänapäeva vene keeles kehtivaid foneetilisi seadusi, hääldamisnorme ja hääldamise eripärasid. Suurt tähelepanu pöörame õige hääldamise loomise viisidele. Leksikoloogia uurimisobjektid. Sõna keelesüsteemis ja kõnes. Vene keele leksikograafia suurimad ja tähtsamad allikad. Infotehnoloogia kasutamine sõnavara analüüsimisel (nt interneti otsingusüsteemid ja vene keele elektroonilised korpused). Vene sõnatuletuse mõisted. Vene keele morfeemide tüübid.

Vene keele funktsionaalne morfoloogia ja süntaks käsitleb funktsionaalse grammatika põhimõisted nagu sõnavormi struktuur, sõna liigid ja nende eripärad, grammatilise kategooria mõiste, kääne, tempus, aspekt, kõneviis, tegumood. Loengutes käsitleme teoreetilisi küsimusi ning seminaridel konkreetset keelelist ainest: süntaksise formaalne, semantiline ja kommunikatiivne aspekt, sõnavorm, sõnaühend, lihtlause ja liitlause. Õpime tarindi diferentsiaalsed tunnuseid: predikatiivsus, modaalsus, temporaalsus, personaalsus. Samuti pöörame tähelepanu vene keele lause baasmudelitele, erinevate lihtlausete määratlustele, liitlause olemusele, klassifikatsioonile ja selle alustele, liitlausele ja tekstile.

Kõrvutava ja funktsionaalse lingvistika suundumusi toetab sinu pädevuste kujunemist ühest kaasaegsest russistikas olevast grammatika kirjeldamise viisist ja tutvustab funktsionaalse lingvistika ja grammatika teoreetilist alust, põhiprobleeme ning eesmärke. 

Vene õigekeel annab süstemaatilise ülevaate vene graafika, ortograafia ja punktuatsiooni põhiküsimustest, käsitleb tänapäeva vene keele ortograafia põhiprintsiibid (morfoloogiline, foneetiline, traditsiooniline, grammatiliselt diferentseeritud) ja vastavaid reegleid. Tutvustab tänapäeva vene keele punktuatsiooni põhiprintsiipe ja reegleid ning kõnekultuuri mõisteid.

Vene kultuuri paradigmad raames arutame järgmisi teemasid: kultuur kui kollektiivne mälu, rahvuskultuur ja tema eripära, vene kultuuri tüpoloogia X-XXI sajandil, isolatsionismi aspektid vene kultuuris, vene kultuuri identiteet välismõjude kontekstis, vene kultuur Lääne (Euroopa) ja Ida (Aasia) vahel, "läänlus" ja "slavofiilsus" kui identiteedi probleem, ilmalik ja usuline aspekt vene kultuuris, vene kultuuri transformatsioonid XIX-XX sajandil, kirjanduse roll vene kultuuri arengus.

19. sajandi vene kirjanduse kursusel vaatleme 19. sajandi alguse kirjanduslikku liikumist. Käsitleme järgmisi teemasid:  peamised kirjandusvoolud ja nende vaheline võitlus, romantism vene kirjanduses, V. Žukovski biograafia ja looming, kirjanduslik selts "Arzamas", 1860ndate kirjanduslikud ajakirjad, proosa, poeesia. Arutame järgmiste autorite loomingut: A. Gribojedov, A. Puškin, M. Lermontov, N. Gogol, I. Gontšarov, I. Turgenev, N. Nekrasov, F. Tjuttšev, A. Feti, A. Tolstoi, M. Saltõkov-Štšedrin, F. Dostojevsk, L.Tolstoi, A.Tšehhov.

20. sajandi vene kirjandus toetab XX sajandi vene kirjandusalaste teadmiste ja oskuste arengut. Räägime traditsioonilistest ja uuenduslikest liikidest ja vormidest, tänapäeva kirjandusest ja XX sajandi vene kirjanduse panoraampildist. See on kirjandus-ajalooline ainekursus XX sajandi vene kirjanduse nähtustest ja tendentsidest, mis määrab ka selle kirjanduse koha XX maailmakirjanduse pildis.

Proosa- ja luuleteooris käsitleme poeetika probleeme ja meetodeid ning narratiivi teooria alused. Uurime faabula ja süžee mõisteid, autori ning jutustaja probleemi, "teksti tekstis", teksti struktuurse analüüsi aluseid, immanentset analüüsi ning allteksti. Keskendume prosoodia alustele, luule süllabotoonilisele süsteemile, luule toonilisele süsteemile.

Õppejõud

Irina Belobrovtseva on vene kirjanduse professor. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Esimese väitekirja vene avangardistliku rühmituse LEF eesotsas Vladimir Majakovskiga kunstiotsingutest kaitses ta Moskva pedagoogikaülikoolis. Teise doktoritöö teemaks oli Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" teksti konstruktiivsed printsiipid, kaitstud Tartu ülikoolis. Taon täiendanud end töötades Suurbritannia, Venemaa, Läti ja USA arhiivides.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on XX ja XXI saj vene kirjandus ja kultuur. Lisaks sellele tegeleb ta eesti-vene kultuurisidemete, biograafika ja mälukultuuriuuringutega. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Eesti 1970-80. aastate proosakirjanikest, Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" kommentaari (kaasautor S. Kuljus), sõdadevahelisest Nõukogude karikatuuri tekstist Baltimaades ja Poolas (kaasautorid D. Vseviov ja A. Danilevski) ning kirjanduse ja kultuuri tekstide analüüsi puudutavaid uurimusi. 


Natalia Tšuikina on vene keele lektor ja Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 


Sergei Dotsenko on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vene kirjanduse ja folkloori dotsent, kelle akadeemiline tegevus algas 1984. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu ülikooli vene kirjanduse erialale. Töötab Tallinna ülikoolis alates 1988. aastast (esialgselt töötas vanemõpetajana, alates 2000. aastast vene kirjanduse dotsendina; alates 2008. aastast Slaavi Keelte ja Kultuuride instituudi dotsendina; alates 2015. aastast TÜHI dotsendina).

Sergei Dotsenko kaitses doktoriväitekirja Tallinna pedagoogikaülikoolis 2000. aastal (väitekirja teema: "A. Remizovi poeetika probleemid: autobiograafilisus kui loomingu konstruktiivne põhimõte"). Tema peamised teaduslikud huvid on vene kirjandus ja folkloor, vene versifikatsioon, vene sümbolismi ajalugu ja poeetika (A. Remizov, A. Blok, V. Ivanov jt.), vene modernismi poeetika (O. Mandelštam, M. Tsvetajeva, B. Pasternak, M. Bulgakov jt.).Ta on 122 teadusliku artikli autor, millest 75 artiklit on ilmunud erinevate riikide kõrge rahvusvahelise tasemega väljaannetes (Budapest, Helsinki, Viin, Moskva, Peterburi, Toronto, Krakov, Ljublin, Jeruusalemm, Amsterdam, Riia, Tartu, Pariis, Stanford, jt.).

Lektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Gent, Krakov, Trieste, Viin, Salzburg, Napoli, Alma-Ata. Sergei Dotsenko on alates 2010. aastast F. Dostojevski Rahvusvahelise Ühingu liige ja regionaalne koordinaator (Estonia) (vt siit). Alates 2010. aastast on ta Humaniora: Litterae Russicae kolleegiumi (Tartu ülikool) liige.


Inna Adamson on kõrvutava keeleteaduse ja leksikoloogia lektor. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja, filoloog-russisti eriala. Magistri- ja doktorikraadi sai ta Tallinna ülikoolis. Ta on ennast täiendanud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Belgias, Tšehhis. Väljaspool Eestit on esinenud teaduskonverentsidel Soomes, Hiinas, Venemaal, Lätis ja Leedus. Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt semantika, grammatikaga ja sotsiolingvistikaga. Viimase aja uurimistöö keskendub vene keele ja diasporaa eripärale väljaspool Venemaad.

Inna Adamson on innovatiivse õppevahendi "Contact Game" üks autoritest. Ta osaleb eri teadusväljaannete toimetustes, sh on ta ka perioodilise väljaande Studia Slavica lingvistika osa vastutav toimetaja. Ta on avaldanud ligi 40 publikatsiooni. Inna Adamson toetab üliõpilasi nende rahvusvahelises aktiivsuses, mis väljendub kontaktseminaride korraldamise ja üliõpilaste rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemise korraldamises. Alates 2002. aastast on Inna Adamson ka gümnaasiumiõpilaste Vabariikliku vene keele kui võõrkeele olümpiaadi žürii liige.   

 


Grigori Utgof on vene kirjanduse ning kirjandusteooria lektor. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis ja Wisconsini ülikoolis Madisonis, täiendanud end Viini ülikoolis (2014)ning pidanud välisloenguid Riias (2010), Varssavis (2012), Viinis (2012), Glasgows (2013) ja Napolis (2017).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on poeetika, tõlketeooria, vene kirjanduse ajalugu ning üldine tekstiteooria. Ta on osalenud Vladimir Nabokovi venekeelse "Kogutud teoste" (1999–2000) kommenteerimises ning rahvusvahelise noorfiloloogide ajakirja Studia Slavica toimetamises (2003, 2007–2011). 2015. aastal avaldas ta raamatu "Süntaktilised uuringud", 2014. aastast on ta uue eelretsenseeritava filoloogilise ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja.