Vene keel ja kirjandus (kõrvaleriala)

Kõrvaleriala koosneb kuuest kohustuslikust kursusest ja kahest valikainest.

Kohustuslikud kursused

Vene keele foneetika, leksikoloogia ja sõnatuletus - kursus annab ülevaate vene keele foneetilisest süsteemist ja hääldamisest. Käsitleme tänapäeva vene keeles kehtivaid foneetilisi seadusi, hääldamisnorme ja hääldamise eripärasid. Suurt tähelepanu pöörame õige hääldamise loomise viisidele. Leksikoloogia uurimisobjektid. Sõna keelesüsteemis ja kõnes. Vene keele leksikograafia suurimad ja tähtsamad allikad. Infotehnoloogia kasutamine sõnavara analüüsimisel (nt interneti otsingusüsteemid ja vene keele elektroonilised korpused). Vene sõnatuletuse mõisted. Vene keele morfeemide tüübid.

Vene keele funktsionaalne morfoloogia - kursus käsitleb funktsionaalse morfoloogia põhimõisteid ja funktsionaalse morfoloogia suundumusi. Sõnavormi struktuur. Sõna liigid ja nende eripärad. Morfoloogilise kategooria mõiste. Kääne, aspekt, kõneviis, tegumood. Morfoloogiliste kategooriate kõrvutamine eri keelte aspektis. Loengutel leiavad käsitlust teoreetilised küsimused ning seminaridel käsitletakse konkreetset keelelist ainest. 

Vene keele funktsionaalne süntaks - vene keele funktsionaalse süntaksi põhimõisted. Süntaksise formaalne, semantiline ja kommunikatiivne aspekt. Sõnavorm, sõnaühend, lihtlause ja liitlause. Tarindi diferentsiaalsed tunnused: predikatiivsus, modaalsus, temporaalsus, personaalsus. Vene keele lause baasmudelid. Erinevad lihtlause määratlused. Liitlause olemus, klassifikatsioon ja selle alused. Liitlause ja tekst. Süntaktiliste ühikute kõrvutamine erinevate keelte aspektis.  

Idaslaavi folkloor ja keskaja kirjandus - rahvaluule kui kultuurinähtus. Rahvaluule ja etnograafia. Rahvaluule teksti probleem. Maailma mütoloogilised ja ajaloolised mudelid (aja ja ruumi probleem). Idaslaavi rahvajuttude mütoloogiline genees. Ajalugu ja müüt vene eepilises ja ajaloolistes lauludes. XII-XVII sajandi folkloor ja kirjanduslegend. Kristlikud legendid vanavene kirjanduses. Vanavene kirjandus ja ajalugu («Lugu Igori sõjaretkest», «Aleksander Nevski elulugu» ja teised). 

19. sajandi vene kirjandus - kursusel vaatleme 19. sajandi alguse kirjanduslikku liikumist. Käsitleme järgmisi teemasid:  peamised kirjandusvoolud ja nende vaheline võitlus, romantism vene kirjanduses, V. Žukovski biograafia ja looming, kirjanduslik selts "Arzamas", 1860ndate kirjanduslikud ajakirjad, proosa, poeesia. Arutame järgmiste autorite loomingut: A. Gribojedov, A. Puškin, M. Lermontov, N. Gogol, I. Gontšarov, I. Turgenev, N. Nekrasov, F. Tjuttšev, A. Feti, A. Tolstoi, M. Saltõkov-Štšedrin, F. Dostojevsk, L.Tolstoi, A.Tšehhov.

20. sajandi vene kirjandus - kursus toetab XX sajandi vene kirjandusalaste teadmiste ja oskuste arengut. Räägime traditsioonilistest ja uuenduslikest liikidest ja vormidest, tänapäeva kirjandusest ja XX sajandi vene kirjanduse panoraampildist. See on kirjandus-ajalooline ainekursus XX sajandi vene kirjanduse nähtustest ja tendentsidest, mis määrab ka selle kirjanduse koha XX maailmakirjanduse pildis.

Valikainete hulgast tuleb valida kaks kursust

Vene õigekeel annab süstemaatilise ülevaate vene graafika, ortograafia ja punktuatsiooni põhiküsimustest, käsitleb tänapäeva vene keele ortograafia põhiprintsiibid (morfoloogiline, foneetiline, traditsiooniline, grammatiliselt diferentseeritud) ja vastavaid reegleid. Kursus tutvustab tänapäeva vene keele punktuatsiooni põhiprintsiipe ja reegleid ning kõnekultuuri mõisteid.

Kunstilise teksti analüüs - poeetika probleemid ja metodeid. Fabula ja süźee. Autor ja jutustaja tekstis. „Tekst tekstis“ kui poeetika probleem. Tekst ja metatekst. Teksti struktuuri analüüsi alused. Teksti immanentlik ja järelduslik  analüüs. Teksti analüüs kontekstis: formaalne ning funktsionaalne. Analüüs ja interpretatsioon kui kaks võimalust teksti mõista.

Vene kirjanduse tüvitekstid - hiliskeskaegne vene kirjandus, vene barokk-kirjandus, klassitsism vene kirjanduses. Vene kirjanduslik kaanon. 

Vene keel: teooria, ajalugu ja funktsioneerimine - keel kui süsteem ja lingvistika kui teadus. Inimkeele struktuursed universaalid. Sünkroonne ja diakrooniline keeleline kirjeldus. Keelestruktuuride tasandid ja elemendid. Keele areng. indoeuroopa keeled; slaavi keeled; Slaavi kirjaoskused ja esimesed tekstid. Kirikuslaavi ja vanavene keele põhitõed. Vene keele struktuurne areng XIII-XVII sajandil. Keelekontaktid. Vene keel suhtlemisel teiste keeltega. Vene standardkeele arendamine. Sotsiaalne varieeruvus vene keeles. Vene keel väljaspool Venemaad.

Kapitolina Fedorova on Tallinna Ülikooli vene uuringute kaasprofessor.

Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne jõudmist Tallinna Ülikooli töötas ta kaks aastat Hankuk Välisuuringute Ülikoolis (Seoul, Lõuna Korea).

Tema uurimishuvid hõlmavad sotsiolingvistikat, keelekontakte, piiri ja migratsiooni uuringuid, keelelise maastiku uuringuid ja etniliste gruppide vahelist kommunikatsiooni. Ta on viinud läbi teadusprojekte erinevates regioonides, k.a Venemaa-Hiina, Venemaa-Soome ja Venemaa-Eesti piirialadel, S.-Peterburgis, Moskvas ja Seoulis.

Natalia Tšuikina on vene keele dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 

Sergei Dotsenko on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vene kirjanduse ja folkloori dotsent, kelle akadeemiline tegevus algas 1984. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu ülikooli vene kirjanduse erialale. Töötab Tallinna ülikoolis alates 1988. aastast (esialgselt töötas vanemõpetajana, alates 2000. aastast vene kirjanduse dotsendina; alates 2008. aastast Slaavi Keelte ja Kultuuride instituudi dotsendina; alates 2015. aastast TÜHI dotsendina).

Sergei Dotsenko kaitses doktoriväitekirja Tallinna pedagoogikaülikoolis 2000. aastal (väitekirja teema: "A. Remizovi poeetika probleemid: autobiograafilisus kui loomingu konstruktiivne põhimõte"). Tema peamised teaduslikud huvid on vene kirjandus ja folkloor, vene versifikatsioon, vene sümbolismi ajalugu ja poeetika (A. Remizov, A. Blok, V. Ivanov jt.), vene modernismi poeetika (O. Mandelštam, M. Tsvetajeva, B. Pasternak, M. Bulgakov jt.).Ta on 122 teadusliku artikli autor, millest 75 artiklit on ilmunud erinevate riikide kõrge rahvusvahelise tasemega väljaannetes (Budapest, Helsinki, Viin, Moskva, Peterburi, Toronto, Krakov, Ljublin, Jeruusalemm, Amsterdam, Riia, Tartu, Pariis, Stanford, jt.).

Lektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Gent, Krakov, Trieste, Viin, Salzburg, Napoli, Alma-Ata. Sergei Dotsenko on alates 2010. aastast F. Dostojevski Rahvusvahelise Ühingu liige ja regionaalne koordinaator (Estonia) (vt siit). Alates 2010. aastast on ta Humaniora: Litterae Russicae kolleegiumi (Tartu ülikool) liige.

Inna Adamson on kõrvutava keeleteaduse ja leksikoloogia dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja, filoloog-russisti eriala. Magistri- ja doktorikraadi sai ta Tallinna ülikoolis. Ta on ennast täiendanud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Belgias, Tšehhis. Väljaspool Eestit on esinenud teaduskonverentsidel Soomes, Hiinas, Venemaal, Lätis ja Leedus. Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt semantika, grammatikaga ja sotsiolingvistikaga. Viimase aja uurimistöö keskendub vene keele ja diasporaa eripärale väljaspool Venemaad.

Inna Adamson on innovatiivse õppevahendi "Contact Game" üks autoritest. Ta osaleb eri teadusväljaannete toimetustes, sh on ta ka perioodilise väljaande Studia Slavica lingvistika osa vastutav toimetaja. Ta on avaldanud ligi 40 publikatsiooni. Inna Adamson toetab üliõpilasi nende rahvusvahelises aktiivsuses, mis väljendub kontaktseminaride korraldamise ja üliõpilaste rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemise korraldamises. Alates 2002. aastast on Inna Adamson ka gümnaasiumiõpilaste Vabariikliku vene keele kui võõrkeele olümpiaadi žürii liige.   

Grigori Utgof on vene kirjanduse ning kirjandusteooria dotsent. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis ja Wisconsini ülikoolis Madisonis, täiendanud end Viini ülikoolis (2014) ning pidanud välisloenguid Riias (2010), Varssavis (2012), Viinis (2012), Glasgows (2013) ja Napolis (2017).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on poeetika, tõlketeooria, vene kirjanduse ajalugu ning üldine tekstiteooria. Ta on osalenud Vladimir Nabokovi venekeelse "Kogutud teoste" (1999–2000) kommenteerimises ning rahvusvahelise noorfiloloogide ajakirja Studia Slavica toimetamises (2003, 2007–2011). 2015. aastal avaldas ta raamatu "Süntaktilised uuringud", 2014. aastast on ta uue eelretsenseeritava filoloogilise ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja.