Edukate haridussüsteemide eripära
Eesti on saanud tuntuks kui haridusriik. Sotsiaalmeedias tutvustame end uhkusega kui Education Nation. Ja on ka põhjust.
PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus. Maailmas on meie õpilased lugemises viiendal, matemaatikas kaheksandal ning lodusteadustes neljandal kohal.
Mis on edukate haridussüsteemide eripära?
Tallinna Ülikoolil on sellele küsimusele vastuse otsimine käsil koostöös USA haridusmõttekoja (National Center on Education and the Economy) ja Austraalia haridusuuringute keskusega (Australian Centre of Educational Research). Tegu on projektiga „Kõrgete õpitulemustega riikide haridussüsteemide võrdlev analüüs“.
Koos viie riigi ja piirkonna – Eesti, Soome, Briti Kolumbia Kanadas, Hong Kongi ning Singapuri haridusteadlastega analüüsitakse iga riigi haridussüsteemi ajaloolis-majanduslik-kultuurilist kujunemist.
Põhirõhk on eelkõige hariduse eesmärkide ja sisu, st õppekava ja õppeprotsessi korralduse võrdleval analüüsil. Selgitame, kuidas toimub erinevates riikides õpilaste õpitulemuste monitoorimine ja hindamine. Teise teemade ringi moodustavad õpetajate ettevalmistuse ja karjääriga seonduvad küsimused.
Uuringu kõige huvitavaim osa on tulevikuvaade. Keskendume sellele:
- kuidas riigid haridussüsteemide arengut näevad;
- milliseid strateegiad kavandatakse;
- mida peetakse edu võtmeks;
- kuivõrd arvestatakse majanduskeskkonnaga, kestliku arengu ja inimeste heaolu;
- kuidas nähakse haridussüsteemi tulevikku ja mida selles suunas liikumiseks tehakse.
Mida tulemustest õppida?
Projekti lõpuks koostame koos rahvusvahelise teadlaste grupiga ühiselt riikide haridussüsteemide võrdlusanalüüsi, leidmaks, kas riikidel on midagi ühist, mis tagab hariduses häid tulemusi ning millest teised riigid võiksid õppida.
Selline võrdlev analüüs on eelkõige väärtuslik meile endale. Esmalt selleks, et mõista, mis on meie haridussüsteemi tugevused. Eesmärk on saada enesekindlust ja kinnitust sellele, mis on meie hariduses hästi ja toimiv. Tähtis on osata oma tugevusi hoida ja põhjendada, miks mingeid aspekte hariduses ei ole mõttekas reformida.
Tähtis on näha ja mõista seda, mis on ehk mõnevõrra varjus ja teadvustada endile, miks on osad asjad meie hariduses alati olnud nii nagu need on. Põhjus, miks muutusi ei ole siiani osades haridust puudutavates valdkondades ette võetud, on tegelikult vaid tugevate argumentide puudumine. Loodame seda tühimikku täita.
Projekt „Kõrgete õpitulemustega riikide haridussüsteemide võrdlev analüüs“ kestus on 1. veebruar 2019 kuni 31. detsember 2020. Rahastaja: The Australian Council for Educational Research. Täitjad: professor Eve Eisenschmidt, professor Mati Heidmets, Kätlin Vanari ja Mikk Kasesalk.