Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine (FEWL) – mõtted ja ootused projektist
2023. aastal sai alguse Tallinna Ülikooli projekt "Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine". Toimunud on mitmeid seminare ning arendustegevusi ning muu hulgas on FEWL projekti meeskond osalenud ka Tulevikukompetentside tippkeskuse projekti taotluses, millega on tehtud algus uute projektide taotlemiseks. Projekti kommunikatsioonijuht Maria Erss tegi projekti välispartneritega – Päivi Tynjälä Jyväskylä ja Christian Harteis'iga Paderborni ülikoolist intervjuu, kus uuris nende mõtteid ja ootusi projektist.
Jaanuarist 2023 algas koostöös Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi, Jyvasküla ja Paderborni ülikooliga uus Euroopa Komisjoni Twinning programmist rahastatud projekt akronüümiga FEWL – "Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine". Projekt vältab kuni 2025. aasta lõpuni. Tegu on projektiga, mille eesmärk on suurendada võimekust uurida töökohal õppe lõimimist formaalharidusega.
Töökohal õppimist on seni käsitletud peamiselt kutsehariduse kontekstis, kuid projekti üks suurim siht on seda lähenemist laiendada ning fookusesse võtta ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilased. Kogemused autentsetes töökeskkondades väljaspool kooli toetavad terviklikku vaadet õppimisele, sh ainete lõimitud õpet ja loovad aluse elukutse valikuks.
Christian Harteisi sõnul oli teade projektitaotluse rahuldamisest suur üllatus, sest enamik projektitaotlusi ebaõnnestuvad. Pealegi oli see projekt talle võimalus esimest korda külastada Balti riike ja sõlmida siin uusi tutvusi, mistõttu oli ta selle võimaluse üle väga rõõmus.
Päivi Tynjälä oli samuti veidi üllatunud ja rõõmus, kui saabus teade projekti saamisest, sest taotlusvoorudes on konkurents alati väga tihe. Enda sõnul oli tal hea meel teha koostööd juba tuttavate ning ka uute kolleegidega.
Kumbki polnud varem üheski Twinning projektis osalenud ega ka sellest meetmest varem kuulnud. Idee tuli Christian Harteisi sõnul Tallinna Ülikooli kutsehariduse professor Krista Loogmalt, kes oli varem osalenud temaga samas projektitaotluses, mis küll ei saanud rahastust. Päivi Tynjälä arvates ei ole Twinningu programm Soomes eriti tuntud, vähemalt tema kolleegid ei olnud sellest kunagi kuulnud.
Twinningu programm on mõeldud „tõusvatele“ Euroopa Liidu liikmesriikidele, kuigi Christian Harteisi arvates on veider mõelda Eestist kui „tõusvast“ või „arenevast“ riigist teaduslikus vaates, kuna oleme tegelikult üsna sarnasel tasemel. Sama arvamust jagas ka Päivi Tynjälä, kellel on varasemast koostöökogemusi Eesti teadlastega, mistõttu on tal raske seostada Eestit Euroopa Liidu laienemispiirkonna mõistega. Siiski toimub tema sõnul igas projektis üksteiselt õppimine, mis on alati hea. Samuti aitab see projekt Christian Harteisi arvates kaasa suuremate taotluste koostamisele tulevikus. Päivi rõhutas, et tegelikult on see luksus, et meil on selles projektis kolm aastat aega suurema projektitaotluse esitamiseks.
Päivi Tynjälä Jyväskylä ja Christian Harteis
Suuremad ootused on seotud uute uurimisplaanidega
Kõige suuremad ootused projektile ongi nii Päivil kui ka Christianil seotud uute Horisondi taotluste ja uurimisplaanide koostamisega. Lisaks on Christiani arvates huvitav jälgida, kuidas noorteadlased ja doktorandid selles projektis arenevad, kelle kaasamise eest Christian vastutab. Väljakutsetest mainiski Päivi projekti taotluse koostamist, aga Christian pigem töökoormust: kõik projektiga seotud tööd, sealhulgas välisreisid peavad mahtuma igapäevatöö kõrvale, mis on ka Päivi meelest tõepoolest paras katsumus.
Eelnevate kogemuste põhjal rahvusvahelistes projektides on ka varem probleemiks olnud suur töökoormus ja vahel ka mõnede partnerite vähene pühendumus projektile. Päivi sõnul on just projekti koordinaatorile kõige suurem väljakutse hoida kõiki partnereid pidevalt kaasatuna. Christian lisas, et raske võib olla siis, kui projekti partnerid ei ole tuttavad inimesed, kellest osa võib osutuda ebausaldusväärseks. Seega on tema nõuks võtnud panustada ainult sellistesse projektidesse, mille põhipartnereid ta tunneb. Selle projekti konsortsium on aga paljulubav, sest nii Krista Loogma kui ka Päivi Tynjälä on Christiani kauaaegsed tuttavad, keda ta võib usaldada.
Projektis on ainult kolm partnerit, mis teeb otsuste tegemise ja suundade valimise kergemaks. Lisaks tõi Päivi seoses Euroopa Liidu projektidega välja bürokraatia kui olulise väljakutse. Näiteks on Soome Akadeemia projektides oluliselt vähem bürokraatiat kui Euroopa Liidu omades, kuigi muidugi teatud aruandlus on ka seal. Christiani sõnul on siiski ka Twinningu projektides märgata, et teatud asjad, näiteks erinevate eelarvete vahel valimine on tehtud paindlikumaks, võrreldes mõnede varasemate programmidega.
