HTI eripedagoog-nõustaja magistrant – Erivajadus ei ole erinevus, vaid on erilisus, mida ei ole vaja peljata
Kerttu Geidik on haridusteaduste instituudi eripedagoog-nõustaja teise aasta magistrant, kes lisaks õpingutele tegutseb ka täiskohaga õppealajuhatajana Talllinna lasteaias. Rääkisime Kerttuga, mis teda just eripedagoogika eriala õpingute juurde tõi.
Kuidas jõudsite Tallinna Ülikooli eripedagoog-nõustaja eriala juurde?
Lõpetasin Tallinna Ülikoolis haridusteaduste instituudis eelnevalt ka bakalaureuseõpingud eripedagoogika erialal. Olin varasemalt võtnud endale kindla suuna töötada lastega, kuid huvi just eripedagoogika vastu tekitasid isiklikud kokkupuuted erivajadustega inimestega. Magistrantuuris samal erialal jätkata tundus minu jaoks loogiline, eriti, kuna ülikoooli sisse astudes töötasin juba ise eripedagoogina. Pärast paariaastast puhkust õppetööst otsustasingi jätkata samal erialal ka magistriõppes.
Ülikooli valik tulenes faktist, et elan ja töötan Tallinnas, mulle meeldis Tallinna Ülikooli õppekava oma nõustamisalaste ainete poolest, lisaks sobis mulle ka ülikooli poolt pakutav paindlik õppevorm.
Pildil TLÜ haridusteaduste instituudi eripedagooog-nõustaja eriala magistrant Kerttu Geidik
Millised olid ootused ja erialased eesmärgid magistriõpingutega alustades? Kas ja kuidas need on teiseks õppeaastaks muutunud?
Minu peamine ootus ja eesmärk oli saada juurde praktilisi ja erialaseid teadmisi ning ka võimalust töötada läbi erinevaid erialaseid ja aktuaalseid juhtumeid, et neist õppida. Teiseks õppeaastaks minu ootused ja eesmärgid muutunud ei ole, küll on aga veidi muutunud minu erialaste küsimuste sisu, mis enam ei olegi otseselt seotud kontakttööga lastega, vaid pigem on need tekkinud lastevanemate või õpetajate nõustamise tasandil.
Millisel ametikohal töötate? Kas ja kuidas olete oma õpingute jooksul omandatud teadmisi saanud tööl praktikas rakendada ja kuidas õpingud Teie erialast tööd toetavad?
Hetkel töötan Tallinna lasteaias õppealajuhatajana. Olen samas lasteaias töötanud ka eripedagoogina ning sobitusrühma õpetajana.
Minu praeguse töö üheks kohustuseks ja suureks osaks on nõustamine – nii õpetajate kui ka lapsevanemate. Suheldes kasutan erialaseid teadmiseid palju, eriti kui teemaks on erivajadusega laps rühmas. Magistriõpingute ajal olen läbinud mitmeid nõustamisalaseid aineid, ning nendes ainetes omandatud võtted on kahtlemata olnud suureks abiks igapäevatöös. Lisaks olen saanud tööalaseid kohustusi ja koolis antavaid koduseid töid omavahel siduda, mis on alati väga teretulnud variant.
Kes on Teie arvates professionaalne eripedagoog? Kuidas tema professionaalsust toetada?
Professionaalne eripedagoog on omandanud vajaminevad eripedagoogi pädevused ning omab eripedagoogika valdkonnas laialdasi teadmisi. Ta oskab neid teadmisi vastavalt juhtumile sobivalt rakendada. Professionaalne eripedagoog oskab vastavalt lapse vajadustele diferentseerida õppetööd, pakkuda individuaalset lähenemist ja nõustada vanemaid ning õpetajaid.
Juhtkonna tasandil saab eripedagoogi professionaalsust toetada võimaldades talle erinevaid täiendkoolitusi, kui nendeks vajadus tekib. Oma kogemuse põhjal saan välja tuua, et suureks toeks on ka see, kui juhtkond toetab ja aitab suhtlusel probleemse perega.
Millised erialased väljakutsed ootavad ees magistrikraadiga eripedagoog-nõustajat?
Esimene väljakutse võikski ju olla sobiva töökoha leidmine. Eripedagooge otsivad lasteaiad, koolid, nõustamiskeskused ja muud lastega töötavad asutused. Vastavalt töökohale ilmnevad ka väljakutsed.
Üheks üldisemaks väljakutseks eripedagoogi töös pean suhtlemist last ümbritsevate täiskasvanutega ning koostööd kolleegidega. Töö lapsega on väga individuaalne ning seda tööd planeerides lähtub eripedagoog lapse vajadustest ja huvidest.
Last ümbritsevad ka teised täiskasvanud – tugispetsialistid, õpetajad ja vanemad, kellega tuleb teha lapse toetamiseks koostööd. Selle koostöö tegemiseks tuleb arvestada iga osapoole arvamuste ja soovidega ning tuleb osata leida ühist keelt ning teha kompromisse. Erinevad suhtlus- ja nõustamisvõtted tulevad siinkohal kindlasti kasuks.
Mida tähendab Teie jaoks kaasav haridus?
Kaasav haridus tähendab minu jaoks haridust, mis on kättesaadav igale lapsele, olenemata lapse vajadustest ja asukohast. Kaasav haridus tähendab minu jaoks õpetajaid, kes on mõistvad ning kellel on teadmised, kuidas oma tööd diferentseerida ja kohandada, kuidas pakkuda lapsele sobivat tuge ja abi.
Kaasav haridus tähendab minu jaoks ka ühiskonnatasandil mõistmist, et erivajadus ei ole erinevus, vaid on erilisus, mida ei ole vaja peljata ning mida saab edukalt toetada.
Kerttu Geidik on TLÜ haridusteaduste instituudi 2. õppeaasta magistrant eripedagoog-nõustaja erialal.