Eripedagoog-nõustaja magistriõppekava

Eripedagoog-nõustaja

Eripedagoogika on interdistsiplinaarne, mitmekülgne ja pidevalt uuenev eriala, mis hõlmab lisaks pedagoogikale ka neuroloogiat, psühholoogiat ja filosoofiat. Eripedagoogika on valdkond, mis võtab arvesse sensoorseid ja kognitiivseid protsesse ning keskkondlikke mõjusid, millele õppimine tugineb, aidates üles leida ning tegeleda igaühe tugevuste ja nõrkustega. Eripedagoogika aitab arendada igaühe potentsiaali olemaks iseseisev, vastutav, paindlik ja leidlik!

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 40

Õppevorm Sessioonõpe

Keda ootame õppima?

Eripedagoog-nõustaja õppekavale on oodatud üliõpilased:

  • kes on empaatilised ning väärtustavad iga inimese isikupära ja erilisust;
  • kes naudivad teiste abistamist ning toetamist;
  • kes on valmis süüvima erivajaduste keerukatesse põhjustesse;
  • kes huvituvad inimese närvisüsteemi toimimise põhimõtetest, plastilisusest, õppimismehhanismidest ning arengust;
  • kes on valmis pühendama palju aega ning head tahet;
  • kes soovivad ära kasutada iga võimaluse, et inimesena ning professionaalina kogeda ja õppida;
  • kes võtavad vastutuse isikliku arengu eest;
  • kes soovivad iseseisvalt töötada erivajadustega laste ja noortega; 
  • kes tahavad nõustada erivajadustega inimesi ning nendega kokkupuutuvaid spetsialiste ja lähedasi.

Miks tulla meile õppima?

Eripedagoog-nõustaja magistriõppekava läbinud üliõpilane oskab luua interdistsiplinaarseid seoseid ning rakendada naabervaldkondade teadmisi ja kogemust eripedagoogikas. Meie lõpetaja omab süsteemset ülevaadet eripedagoogika ja nõustamise teooriatest ja uurimismeetoditest, ta oskab leida ja rakendada praktiliseks eripedagoogiliseks ja nõustamistööks vajalikke sekkumismeetodeid. Eripedagoog-nõustaja omab tolerantset ja eetilist suhtumist võrdsete võimaluste loomisel ja individuaalsete iseärasuste väärtustamisel kaasava hariduse tingimustes, ta väärtustab ja oskab luua erinevaid koostöövõrgustikke eripedagoogiliste eesmärkide saavutamiseks.

Õppekava ja -ained

Eripedagoog-nõustaja õppekava annab lisaks spetsiifilistele erialastele teadmistele ja oskustele, mis on vajalikud hariduslike erivajadustega inimestega töötamiseks, ka teoreetilised teadmised bioloogiast, psüühikast ja psühholoogiast ning laiahaardelise ülevaate keskkonna ja kultuuriruumi rollist õppimises. Õppekava on ehitatud üles lähtudes terviklikkuse printsiibist, kus kõik samal perioodil õpitavad ained toetavad üksteist sisuliselt ning aitavad üles ehitada süsteemseid teadmisi inimese arengust ning õppimisest. 

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö magistriõppes toimub tsükliõppe vormis valdavalt reedeti ja laupäeviti vastavalt õppekava tunniplaanile. 

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • üleülikoolilised ained 6 EAP; 
  • eripedagoogika 33 EAP;
  • nõustamine 21 EAP;
  • teadustöö alused 18 EAP;
  • valdkondlik võõrkeel 6 EAP;
  • vabaained 12 EAP;
  • magistritöö 24 EAP. 

Üleülikooliliste ainete moodul on õppekava sissejuhatav moodul, mille käigus õpitakse tundma psühholoogia aluseid ning omandatakse probleemipõhiseid ja interdistsiplinaarseid meeskonnatöös õppimise kogemusi. Mooduli kohustuslikuks aineks on ELU ehk Erialasid Lõimiv Uuendus. ELU on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega viivad läbi mõne põneva projekti – olgu selleks siis sotsiaalse eksperimendi läbiviimine või samblaseina loomine. 

Eripedagoogika moodul kujundab tudengis toetavat ja eetilist suhtumist erivajadustega inimestesse ning loob võimalused omandatud teoreetiliste teadmiste rakendamiseks praktikas. Sellesse moodulisse kuuluvad näiteks ained "Erivajadustega laste kõne ja kommunikatsiooni arendamine", "Loomateraapia", "Hariduslikud erivajadused" jpm. 

Nõustamise moodul loob võimalused süvendatud nõustamisoskuste ja -teadmiste teoreetiliseks ja praktiliseks omandamiseks, nõustamisprotsessi läbiviimiseks ning koostööpartnerite kaasamiseks erivajadustega inimeste huvidest lähtuvalt. Moodulisse kuuluvad sellised ained nagu "Eripedagoogiline nõustamine", "Positiivse käitumise kujundamine", "Võrgustikutöö eripedagoogikas" jne. 

Teadustöö alused aitavad mõista teadustöö põhimõtteid, teadusparadigmasid ja uurimistöö protsessi loogikat. Selle mooduli ained, näiteks magistritöö seminarid ja "Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid", loovad tugeva põhja iseseisva uurimistöö (näiteks magistritöö) edukaks koostamiseks ja kaitsmiseks. 

Valdkondliku võõrkeele moodul toetab tudengi õppimist – tänu võõrkeele valdamisele suudab üliõpilane mõista ja koostada erialaseid võõrkeelseid tekste ning oskab oma seisukohti ka ladusalt väljendada. 

Tahad õppida võõrkeeli või omandada uusi nippe arvuti kasutamisel? Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Tutvu mõningate eelmisel aastal kaitstud magistritöödega:

Õppejõud

"Alates 1989. aastast olen töötanud logopeedina. Tallinna Ülikooli tõi tee mind 2006. aastal ning töötan siin eripedagoogika lektorina. Lisaks ülikoolile olen töötanud ka koolis, lasteaias, rehabilitatsiooni- ja nõustamiskeskuses. 2015. aastal kaitsesin TLÜ-s ka oma doktoritöö „Erineva sotsiaalse tagapõhjaga Eesti noorte kirjaoskus“, mille raames töötasin välja täiskasvanute kirjaoskuse hindamiseks sobiva testi."  

Ene Varik-Maasik Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen töötanud juba 32 aastat logopeedina – seda nii lasteaias, koolis, haiglas, rehabilitatsioonikeskuses kui ka erapraksises. Tallinna Ülikooliga olen seotud aastast 2009. Minu huvide hulka kuuluvad kõne, õpi- ja lugemisoskuse areng; kõnepuuded, õpiraskused, lugemisraskus; keskkonna ja õppe kohandamine ning erivajadustega õpilaste õpetamine." 

"Õpetan bakalaureusetaseme õppekaval erivajaduste väljaselgitamise ja õpetamisega seotud aineid. Magistritasemel õpetan sissejuhatavat kursust eripedagoogikat varem mitte õppinud üliõpilastele."

Kadi Lukanenok Eesti Teadusinfosüsteemis


"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."

"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."

Lii Lilleoja Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala doktoriõppe ning täiendanud end nii Maastrichti Ülikoolis, Toronto Ülikoolis kui ka University College London’is. Tallinna Ülikoolis töötan alates 2016. aasta sügisest – olen haridusteaduste instituudis eripedagoogika õppesuunal laste neuropsühholoogia dotsent. Minu jaoks on olulisel kohal ka teadustöö, olen avaldanud mitmeid teadusartikleid rahvusvaheliselt eelretsenseeritud erialaajakirjades. Minu uurimisteemade hulka kuuluvad näiteks neuroloogiliste häiretega laste kognitiivsed võimed, sotsiaalne kompetentsus ja neurorehabilitatsioon." 

"Lisaks õppe- ja teadustegevusele töötan ma ka Tallinna Lastehaigla neuroloogia ja taastusravi osakonnas psühholoogina ja oman kliinilise psühholoogi ja neuropsühholoogi kõrgeimat kvalifikatsiooni (tase 8). Hetkel loen eripedagoogika bakalaureuseõppes kursuseid "Pedagoogiline bioloogia ja neuroloogia", "Pedagoogiline kognitiivne ja neuropsühholoogia" ja "Pedagoogiline neuroloogia ja psüühikahäired". Loovteraapiate magistrantidele loen ainet "Psühhosotsiaalne ja neuropsühholoogiline rehabilitatsioon". Oma loengutesse ootan eelkõige laste arengu toetamisest huvitunud üliõpilasi."

Mari-Liis Kaldoja Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."

"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. Tallinna Ülikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."

Tiiu Tammemäe Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema eelnevalt omandatud bakalaureusekraad, rakenduskõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon haridusteaduste alal. Eelistatud on üliõpilased, kelle varasem haridus ja töökogemus loovad baasi eripedagoogi kutsestandardis nõutud pädevuste saavutamiseks. 

Vastuvõtueksam (100%) koosneb kolmest osast:

  • Akadeemiline test (25% vastuvõtueksamist). Akadeemilise testiga hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • Teadusallikatel põhinev kirjalik analüüsiülesanne (25%). Üliõpilaskandidaat lahendab etteantud allikatel ülesande, mille tulemusel hinnatakse üliõpilaskandidaadi mõtlemisvõimet, erinevalt presenteeritud andmete mõistmist ning järelduste tegemist.
  • Kutsesobivusvestlus (50%). Kutsesobivusvestlus koosneb enese esitlemisest, eriala valiku põhjendusest ja orienteerumises aktuaalsetes eripedagoogika küsimustes. Kutsesobivusvestlusele tulekuks määratakse kandidaadile individuaalne aeg SAIS-is, arvestatakse 10 minutit ühele kandidaadile. Palume kohale tulla 20 minutit enne kokkulepitud aega. Kutsesobivusvestlusele tuleb kaasa võtta ka eelnevalt koostatud motivatsioonikiri, mille vormi leiad siit

2018. aasta sisseastumise vastuvõtueksamite täpse info (kuupäevad, kellaajad, ruumid) leiad siit

Sisseastumiseksamile on vaja kaasa võtta isikut tõendav dokument.

NB! Kutsesobivusvestlusele pääsevad pingerea (akadeemiline test + analüütiline ülesanne) 60 esimest.

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel on võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest (mahus minimaalselt 8 tundi). Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaladus esitatakse organisatsiooni ametlikult banketil ning organisatsiooni juhi poolt allkirjastatult (kas digiallkiri või paberkandjal). Vastutvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada lisaks 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Kuhu edasi?

Eripedagoogi kutse saamiseks on õpingud magistritasemel hädavajalikud – need annavad suurepärase ettevalmistuse tööks tava-  ja erikoolides, koolieelsetes lasteasutustes, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskustes; samuti hariduspoliitika suunamiseks ning Eesti haridusmaastiku kujundamiseks laiemalt. Eripedagoogiline haridus annab mahuka ja mitmetahulise teadmistepagasi, millele toetudes jätkata õpinguid doktorantuuris ning osaleda inimese arengut uurivas teadustöös. 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistrikraadi omandamise järel on võimalik töötada eripedagoogina lasteaias/koolis või erikoolis, haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijana, õpiraskustega õpilase õpetajana, erirühma õpetajana koolieelses lasteasutuses, maakondliku nõustamiskeskuse spetsialistina. Lõpetanute kvalifikatsioon võimaldab leida rakendust mitmesugustes erivajadustega seotud organisatsioonides ja liikumistes. 

Edasiõppimisvõimalused

Eripedagoog- nõustaja õppekava lõpetanud saavad akadeemilist teed jätkata doktoriõppes. 

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ning kasvatusteadused, elukestva ja mitteformaalõppe ning hariduse tugiteenused, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on ligi saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 17 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loenguteväline tudengielu on üldiselt organiseeritud instituutide siseselt, kuid huvilistel on igal ajal võimalik külastada näiteks filmipaviljoni, terviserada ja muid meelepäraseid kohti kampuses. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda ka pealinna väga vilkas kultuurielus! 

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon+(372) 6199 700

Sarnased erialad

Noorsootöö korraldus

Haridusteaduste instituut

Noorsootöö eriala annab magistriõppe tasemel hea ettevalmistuse noorsootöö valdkonna juhtidele ja arendajatele ning valmistab õppijaid ette noorsootöötaja 7. taseme kutsestandardi eksamiks. Magistriõpe pakub integreeritud lähenemist sotsiaalteaduste kontekstis mitteformaalõppe suunal. Tegemist on ainulaadse õppekavaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Alushariduse pedagoog

Haridusteaduste instituut

Kui soovid teada kuidas juhtida lasteaias õppekasvatustegevust, pakkuda pedagoogilist ja kvaliteedihindamise-alast nõustamist ja viia end kurssi eelkoolipedagoogikat ja alushariduse uuenduslikkust käsitlevate teemadega, on alushariduse pedagoogi magistriõppekava just sulle. Olgu sinu unistuste amet milline tahes – koolieelse lasteasutuse õpetaja, õppealajuhataja, direktor, haridusvaldkonna spetsialist – meie magistriõppekava loob võimaluse valida endale huvipakkuv karjäär, mis toetab terve ühiskonna heaolu ja arengut.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Hariduse juhtimine

Haridusteaduste instituut

Eesti haridusmaastik vajab võimekaid juhte. Hariduse juhtimise uuenenud õppekava on siiski palju enamat – meie eesmärk on võimaldada kujuneda juhtidel, kes tunnevad paremini õppijat ning teda mõjutavat keskkonda nii organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. Õppekava lõpetanud suudavad püstitada selgeid arenduseesmärke, analüüsida edukalt hariduses esinevaid probleeme ning teha oma töös tõenduspõhiseid otsuseid.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala