HTI lektor Kadi Georg – Tahan, et meie kõigil lastel oleksid head õpetajad
Kadi Georg on haridusteaduste instituudi ülddidaktika lektor, kes lisaks õppejõu ametile kureerib ka mitme aine õpetaja magistriõppe õppekava ning on ka pedagoogilise praktika projektijuht. Noorele õppejõule kohaselt on Kadi entusiasmist, positiivsusest ning rõõmsameelsusest pakatav ja tema pühendumus, missioonitunne ja suured teadmised innustavad ning inspireerivad mitte ainult tudengeid, vaid ka kolleege.
Rääkisime Kadiga õpetajaharidusest, tema tööst õpetajana ja sellest, mis tõi teda tööle Tallinna Ülikooli.
Milline Su erialane taust on ning mida Sa õppinud oled?
Ma sain bakalaureusekraadi inglise keele ja kirjanduse erialal. Ma läksin seda õppima oma gümnaasiumi inglise keele õpetaja pärast. Ta oli väga inspireeriv õpetaja, kes tekitas minus huvi mitte ainult nii inglise keele kui aine vastu, vaid ka õpetamise enda vastu. Ühesõnaga, ma läksin tema pärast inglise filoloogiat õppima ja sain kohe ka õpetajana tööle.
Alguses andsin ma vaid täiskasvanutele keelekursuseid. Ma ei julgenud kohe kooli õpetama minna, teadmata veel, mis see õpetajaamet üldse endast kujutab.
Magistrisse ma läksin aga hoopis suulist tõlget õppima. Mul oli tollal üldse väga suur surve mitte minna õpetajaks. Ma lõpetasin bakalaureuseõppe just sel ajal, kui Eesti oli liitunud Euroopa Liiduga (2004), ja sel ajal oli väga suur nõudlus tõlkide järele. Kursusekaaslastest läksid suur enamus suulist või kirjalikku tõlget õppima ja õpetajakoolitus ei olnud meie jaoks atraktiivne
Ja siis ma tegingi suulise tõlke magistri ja läksin põllumajandusministeeriumisse tõlgina tööle. Kuid kogu aeg ma tundsin, et tegelikult tahan ma olla õpetaja. Ma otsisin endale igasuguseid erinevaid teid, et olla õpetaja. Ma tegin ka ministeeriumis töötades inglise keele koolitusi, seejärel elasin aasta aega Egiptuses, kus ma töötasin inglise keele õpetajana, kuhu ma läksin AIESECi tööpraktika kaudu.
Kuidas Sa siis ikkagi päriselt õpetaja elukutseni jõudsid?
Kui ma Egiptusest tagasi tulin, siis ma mõtlesin, et aitab küll – ma tahan ikkagi olla õpetaja. Õpetajaks saamiseni leidsin ma tee Noored Kooli programmi kaudu. Liitusin nendega just seetõttu, kuna nad ka reklaamisid end liidriprogrammina, mis tähendas, et et oled küll õpetaja, aga samas oled nii palju enamat. Seepärast valisingi Noored Kooli, sest nii suutsin ma ka kodus oma valikut paremini ära põhjendada.
Noored Koolid programm viis mind inglise keele õpetajaks – töötasin alguses Keila Koolis, seejärel Tallinna Inglise Kolledžis. Vahepeal elasin ka aasta aega Prantsusmaal ja töötasin sealgi õpetajana. Pärast Noored Kooli programmi lõpetamist olin ma inglise keele ainedidaktik uutele Noored Kooli osalejatele.
Mis Sind Tallinna Ülikooli tõi?
Juba õpetajana olles tundsin ma, et mul on tegelikult hästi suur mure selles osas, et meie lastel oleks hea haridus, ja mina oma suure missioonitundega tahtsin omalt poolt teha midagi ära selleks, et meie kõigil lastel oleksidki päriselt head õpetajad.
Alguses ma arvasin, et saan selle ise lahendada õpetajana töötades. Õpetajana tundsin ma aga, et see missioonitunne põleb mu sees ikka nii suurelt edasi, ja ma teadsin, et see mõju peab olema kuidagi suurem, kui lihtsalt klassi ees olemine.
Mul on kogu aeg olnud salajane unistus, et kui ma vaid saaksin ükskord töötada Tallinna Ülikoolis õpetajakoolituse alal. Ja 2016. aastal pöörduski juhuslikult Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist Katrin Poom-Valickis Noored Kooli tegevjuhi poole küsimusega, kas neil oleks soovitada mõnda asjalikku inimest, kellel oleks huvi õpetajakoolituse vastu.
Ja nii kolm aastat hiljem ma siin olengi.
Räägi lähemalt oma tööst Tallinna Ülikoolis? Milliseid aineid Sa annad?
Praegu annan ma magistrantidele ülddidaktikat ehk räägime seal sellest, kuidas luua toetavat keskkonda, kuidas motiveerida, kuidas hinnata, kuidas luua kogu protsess tervikuna – ehk see aine sisaldab kogu õpetamist algusest lõpuni. Sinna juurde kuulub ka see, milliseid meetodeid õpetajana valida ja kuidas sõnastada õpiväljundeid.
Kevadsemestril annan ainet õpetaja roll koolis ja ühiskonnas, mille fookuses on õpetaja identiteedi mõtestamine, ja mõistmine, mis on õpetaja ülesanded – ehk lisaks aine õpetamisele, keskendume ka õpetajale juhina, õpetaja kui klassijuhataja koostööle kolleegide ja lapsevanematega jne.
Ühesõnaga, oluline on saada selge arusaam õpetajast ning sellest, kes ta on ja kuidas jõuda sinna, kuhu ta tahab jõuda.
2019. aasta sügisest olen ma lisaks mitme aine õpetaja magistriõppe õppekava kuraator. Sellega kaasneb lisaks mitme aine õpetajatele uurimustöö aluste ja magistriseminaride andmine, mida ma teen koos Katrin Poom-Valickisega – seega on minu tööks ka uuriva õpetaja toetamine.
Pedagoogika õppekava üliõpilastega olen ma seotud praktikate kaudu. Olen nimelt pedagoogilise praktika projektijuht ning muretsen südant selle pärast, et meie üliõpilaste praktikad toetaksid õpetajaks kujunemist kõige paremal viisil.