Marika Ratnik: “Alati peab olema eesmärk või eesmärgid, mille poole püüelda”
Loe intervjuud novembris doktoritööd kaitsnud Marika Ratnikuga Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist. Tema doktoritöö pealkiri on „Kunstide rakendamine õpilaste heaolu toetamisel koolis“ (“The application of the arts in supporting the wellbeing of students in schools”).
Kuidas jõudsid õpingute jooksul oma uurimisteema juurde?
Huvi kooliõpilaste heaoluga soetud teematika vastu tekkis seotuna laste ja noorukite nõustamisega. Koolisuhted, õppekoormus ja õpimotivatsioon olid ühed põhilisemad teemad, millega õpilased ise pöördusid või nõustamisele suunati. Kunsti teraapiline kasutamine kooli hariduslike eesmärkide saavutamisel selle uurimisteema vastu tuli huvi kunstiteraapia õpingutest, selle praktiseerimisest ja koolikunstiteraapia arengutest Eestis. Kunstide õpetamisel kasutamist on võimalik märgata igas koolis ja seda nii tava kui erivajadustega õpilaste puhul ning nii üldõpetuses kui erinevates ainetundides. Küll aga on seda praktikat seni vähe uuritud.
Osalemine rahvusvahelises projektis: Erasmus+ KA203 strateegilise koostöö projekti „STALWARTS – Sustaining Teachers and Learners with the Arts: Relational Health in European Schools“/“Õpetajate ja õppurite toetamine kunstidega: suhtetervis Euroopa koolides” meeskonnas andis võimaluse uurida, kuidas Randvere kooli õpetajad kasutavad muusikat erinevate õppeainete tundides ja milleks peavad nad selle juures valmis olema, kui soovivad õpetamisel muusikat (ja kunste) integreerida.
Doktoritöö kirjutamine on suur töö ja vajab kindlasti pidevat enese motiveerimist. Millised olid selle teekonna jooksul Sinu nii-öelda nipid, kuidas järjepidevalt oma tööga tegeleda, et edukalt lõpptulemuseni jõuda?
Minu jaoks oli kõige olulisem juhendaja toetus ja paindlikkus minu kui uurija huvide aktsepteerimisel. Samuti mõistmine nendes hetkedes, kui sisemine motivatsioon oli madal ja vajasin motiveerivaid vestlusi. Minu jaoks ei olnud raske uurimuste kavandamine, läbiviimine, vaid just artiklite kirjutamine. Kuid kogu väitekirja valmimise protsess andis väga palju teadmisi ja oskusi, mida kasutada nii lektorina kui tudengitööde juhendamisel.
Kirjelda mõnda meeldejäävat või naljakat seika, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus.
Meenub Randvere kooli õpilaste intervjueerimine. Olgugi, et neilt kogutud andmeid ei saanud kasutada väitekirjas, sest intervjueeritavate arv oli väike. Mind liigutas esimese ja kolmanda klassi õpilaste siirus ja ehedus, kui nad jagasid oma kogemusi nendest tundidest, kus õpetaja kasutas kunsti. Samuti õpetajast hoolimine, sest osati välja tuua seda, et kunstide kasutamine teeb ka õpetaja töö raskemaks.
Kuidas muudab Sinu uurimistöö maailma?
Ma ei arva, et muudab maailma. Minu ootus on see, et tekitab huvi, kuidas kunstidega toetada õpilaste heaolu, näiteks uudne tugiteenus koolikunstiteraapia. Hea areng on ka see, kui õpetajad, eripedagoogid ja/või erinevad haridus- ja tervisevaldkonna spetsialistid (näiteks kunstiterapeudid) leiavad koostöös võimalusi uurimaks, milliseid on erinevate koolide väga eri-ilmelised, aga seni uurimata, praktikad just kunstide kasutamise osas õpilaste heaolu toetamisel. Olgu siis tegemist huvitegevuse, õppetegevuse või viimasel ajal populaarsust koguva kooliloovteraapiaga.
Millised on Sinu elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elada?
Ma ei tea, kas see on väärtus või tõekspidamine, kuid olen läbi elu lähtunud sellest, et alati peab olema eesmärk või eesmärgid, mille poole püüelda, ning alati on võimalik end täiendada ja arendada, seda nii tööalases või isiklikus plaanis. Töötamine ülikoolis pakub igapäevaselt nii enesearengule suunavaid väljakutseid kui ka võimalusi enesetäiendamiseks.
Räägi ühest viimasel ajal loetud raamatust, mida soovitad lugeda ka teistel. Miks seda teisele soovitad?
Minu töölaual on raamat, mille on koostanud meditsiiniprofessor John Kabat-Zinni õpilased ja see tutvustab tema poolt väljatöötatud teadvelolekule põhinevaid stressialandamise tehnikaid. Teadlikolemine iseenda erinevatest meeldivatest ja ebameeldivatest seisunditest ja nende aktsepteerimine aitab olla iseenda suhtes tolerantsem. Paremat kontakti iseendaga on aga võimalik luua siis, kui õpid võtma aega hetkedes olemiseks ja nende kogemiseks. Olen avastanud enda jaoks teadveloleku praktikaid ja soovitan neisse pilguheitmist, sest olen kogenud, et nendest on abi iseenda vaimselt ja füüsiliselt tervena hoidmisel. Loomulikult leidsin ka iseenda jaoks uue väljakutse: ühendada Kabat-Zinni teadveloleku praktikad kunstiteraapiaga.