Milline oli koolitee 1930. aastatel?
Kuula ELU projektis osalevate üliõpilaste taskuhäälingut „Milline oli linnalapse koolitee 1930. aastatel?“
ELU projektis osalevad üliõpilased uurivad lapse elu Eesti Vabariigis. Lisaks traditsioonilisele tekstilisele materjalile esitavad tudengid enda uurimistulemusi ka veidi kõnekamal moel, kasutades selleks taskuhäälingut. Valminud on esimene tööversioon taskuhäälingust, teemal „Milline oli linnalapse koolitee 1930. aastatel?“
Võiks arvata, et liiklusrägastiku läbimine oli sõjaeelse Eesti Vabariigi viimasel kümnendil tunduvalt ohutum kui praegu. Ometi see päris nii ei olnud. Nii Tallinnas kui Tartus välja antud suuremates ajalehtedes olid teated lastega juhtunud liiklusõnnetustest 1930. aastate lõpul sagedased.
Koolilapsed said lisaks jalakäijana viga ka ratturitena. Jalgratas oli toona kallis liiklusvahend, mida igale lapsele ei usaldatud. aga mõnele siiski. Samal ajal olid ratturid ohuks noortele jalakäijatele. Näiteks kihutas jalgrattur rattal number 1543 Tallinnas Suur-Juhkentali tänaval otsa väiksele lapsele, kes õnnekombel siis püsti tõusta ja sündmuskohalt minema joosta suutis.
Kuna ka riigivõim sai aru, et liiklusvahendite arvu kiire kasv toob kaasa probleemid liiklusohutuses, olid 1930. kümnend, mil asuti olude sunnil üha enam tegelema liikluskasvatusega.