Mis on matemaatikaärevus ja kuidas sellega toime tulla?
Matemaatikaga puutume kokku igapäevaselt ja mitte ainult matemaatikatunnis. Seetõttu ei takista sellega seotud ärevuse kogemine mitte ainult matemaatika õppimist, vaid tekitab pingeid ka teistes olukordades. Kuidas aga õpetaja või tugispetsialistina teada, mismoodi ära tunda ja aidata õpilasel toime tulla matemaatikaärevusega? Sellest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala nooremteadur Triinu Kilp-Kabel, kes on ühtlasi ka üks augustis algava koolituse "Matemaatikaärevus: mis see on ja kuidas sellega toime tulla?" läbiviijatest.
Millest matemaatikaärevus üldse tekib ja millises vanuses laste puhul seda tavaliselt esineb?
Matemaatikaärevuse tekkimiseks on erinevaid põhjuseid, kuid enamjaolt on see seotud negatiivsete kogemuste ja eelarvamustega. Negatiivsed kogemused võivad tähendada nii ebaõnnestumist matemaatikatunnis kui ka väljaspool. Näiteks, kui laps plaanis võtta kõikidele sõpradele kommi kaasa, aga kõigile ei jätkunud. Eelarvamused võivad olla näiteks väiteid, et tüdrukud on matemaatikas kehvemad või et kõigil polegi võimalik matemaatikat selgeks saada, kuna oskus matemaatikas tuleneb geenidest. Nii tegelikult ei ole. Sellised eelarvamused seavad takistusi matemaatika õppimiseks ning suurendavad negatiivseid kogemusi.
Kahjuks ei saa väita, et noorematel lastel ei esineks matemaatikaärevust. Matemaatikaärevuse esinemissagedus on vanuse kasvades suurem, kuna ka keerulisi ja negatiivseid kogemusi on tõenäoliselt olnud rohkem. Muidugi tuleb matemaatikaärevuse puhul arvestada, et me ei räägi ainult laste matemaatikaärevusest. Ärevus matemaatika suhtes esineb ka paljudel täiskasvanutel. Nende kaudu võivad lapsed kuulda ka pigem just matemaatika kohta lauseid, nagu: "See on liiga keeruline teema, ära minu käest selleks abi küsi." Selline lause võib suurendada lapses endas ärevust matemaatika suhtes ning tekitada lootusetuse tunnet.
Miks just matemaatika õppimine suuremat hirmu ja ärevust tekitab, võrreldes mõne muu ainega?
Üheks põhjuseks on kindlasti see, et matemaatika on üks nendest õppeainetest, kus edasised teemad põhinevad suures osas juba õpitul. Seega, kui kusagil jääb nii-öelda lünk või raskus sisse, on edasine hakkamasaamine tõenäoliselt keerulisem. Mitmetes teistes õppeainetes teemad vahelduvad rohkem ning pole nii suurt sõltuvust eelnevalt õpitust.
Lisaks on matemaatika üks nendest õppeainetest, kus on üsnagi konkreetsed ja selged reeglid ning ka õige-vale vastus. Seega võib matemaatika tunduda hirmutav, kuna samme ülesandes on tihtipeale mitmeid, seega ka võimalikke veakohti on mitu.
Matemaatika on ka üks põhiainetest, kuna seda läheb igal inimesel järjepidevalt vaja. Muidugi küll mitte päris igat teemat, mida koolis õpitakse, ei kasuta inimesed sellisel kujul igapäevaselt, aga matemaatikat ennast küll. Tihtipeale tajutakse ka matemaatika oskamise olulisust kõrgemana võrreldes teiste õppeainetega, mis võib suurendada muretsemist matemaatika oskamise osas.
Kuidas õpetaja või ka lapsevanemana aru saada, et see on just matemaatikaärevus, mitte õpiraskus?
Matemaatikaärevuse ja õpiraskuse eristamine võib olla üsnagi keeruline. Tihtipeale käivad need ka käsikäes. Ärevus, ka matemaatikaspetsiifiline ärevus, vähendab kognitiivset võimekust (näiteks töömälu), seega ka võimekust probleemülesandeid lahendada.
Matemaatikaärevus võib olla seetõttu põhjus, miks laps ei saavuta matemaatikas häid tulemusi. Matemaatikaärevus ei välista, et lapsel ei oleks ilma selleta raskust matemaatikas. Kui tundub ebaselge, mis on lapse primaarne raskus või takistus, nt õpiraskus, matemaatikaärevus, kehvad õpioskused vms, on oluline olukorda täpsustada ning leida, millesse sekkuda.
Kui lapsel esineb füüsilisi ärevuse sümptomeid (higistamine, hingeldamine, pearinglus, värisemine vms), pidevaid muremõtteid ja/või vältimist matemaatika suhtes, tasuks sekkuda kindlasti ka matemaatikaärevusse.
Kui raske on matemaatikaärevust ületada?
Üldist vastust sellele küsimusele on keeruline anda. Matemaatikaärevusega saab õppida kindlasti paremini toime tulema ning ka seda ennetama, kuid selle ületamise raskus sõltub kogetud sümptomitest ja nende mõjutajatest. Oluline on tagada lapsele turvaline ja toetav keskkond nii koolis kui ka väljaspool seda, aidata rakendada talle sobivaid toimetulekutehnikaid ning jälgida, et enda käitumine ja võibolla ka iseenda matemaatikaärevus ei soosiks lapsel ärevuse tekkimist ega püsimist.
Registreeru koolitusele: "Matemaatikaärevus: mis see on ja kuidas sellega toime tulla?"