Muusikakasvatusest eile, täna ja homme – ettekanne rahvusvaheliselt konverentsilt
Tallinna Ülikoolis toimus 25.–26. oktoobril 2019 III rahvusvaheline konverents ,,Muusikakasvatus eile, täna, homme", kus haridusteaduste instituudi õppejõud Maia Muldma esines koos tuntud muusikapedagoogika uurijate ja psühholoogidega – nende seas emeriitprofessor W. Gruhn Saksamaalt, prof D. Kirnarskay Venemaalt, prof M. Huotilainen ja prof L. Ruokonen Soomest, dr M. Varvarigou Suurbitanniast ja dr E. Vitols Lätist.
Järgnevalt esitab Maia Muldma lühikese ülevaate oma konverentsil tehtud ettekandest „Music education in the process of teaching about values”/ „Muusikaõpetus väärtuskasvatuse protsessis”.
Väärtused, mis on väärt, et neid õpetada
Väärtuskasvatuse kontekstis tähendab haridus mitte ainult teadmiste edasiandmist, vaid kõige esmaselt inimese kasvatamist ja kujundamist, kuna lähtub arusaamadest, kes on inimene ja mil moel peaks ta tegutsema, käituma, mõtlema (Sutrop 2009).
Väärtusteooriaid ja nendest tulenevaid väärtuse definitsioone on teadusmaailmas koolkonniti erinevad (M. Rokeach, R. Inglehart, S. Schwartz, W. Bilsky jt). Ettekandes võtsin vaatluse alla väärtused kui mehhanismid, mis aitavad inimestel langetada oma otsused ning sobituda ühiskonnas väljakujunenud normide ja hoiakutega.
Väärtushoiakute kujundamist toetav muusikaõpetus
Muusika meie koolisüsteemi õppeainena täidab väärtuskasvatusega seotud eesmärke. Muusikaõpetuse üheks võimendajaks ja aktiveerijaks on unikaalne ja ainult muusikale omane nähtus – muusikaline mõtlemine (edaspidi MM), mis on ühtlasi oluliseks komponendiks muusikakasvatuses tervikuna.
MM puhul on tegemist terminoloogilise traditsiooniga. Näiteks, 1802. aastal märkis saksa muusikaajaloolane J. Forkel oma esimeses J. S. Bachi autobiograafilises raamatus, et Bachide perekonnas oli käibel väljend musikalischer Gedanke (saksa keeles – muusikaline mõte).
Muusika arenguloos ühendab paljusid uurijaid arusaam, et MM aluseks on analoog: mõte-fraas-teema. Muusikateadlane M. Aranovski seletab mõtet kui langetatud otsust ja peab mõtlemist selle otsuse leidmise protsessi lahutamatuks osaks. Teema olemust käsitleb Aranovski peamise muusikalise mõttena (Aranovski 2009).
Samas jõuab J. Nazaikinski (2009) tulemuseni, et MM tugineb muusikalistele helidele, lisaks rütmile, tempole, tämbrile ning fraseoloogia tervikstruktuuridele. Kokkuvõttes teeb Nazaikinski põhjapaneva järelduse – muusika on intellektuaalse tegevuse spetsiifiline vorm.
Tuntud muusikapsühholoog K. Tarassova (2003) käsitluses on MM emotsioonidel põhinev sensoorne ja intellektuaalne protsess, milles eristatakse kahte põhikomponenti – reproduktiivset, mis on seotud muusikateose tundmaõppimise ja hindamisega ning produktiivset, mida peetakse muusika loomise aluseks.
Läbi aegade on MM käsitletud seoses ühiskondlike suhete muutustega ning inimese kohaga selles ühiskonnas. Väärtushoiakute kujundamine ja arendamine toimub muusikategevuste protsessis, seega vaatleme neid võimalusi konkreetselt.
Laulmine on üks oluline sotsiaal-kultuuriline nähtus, mis peegeldab ühiskonnas toimuvaid muutusi ja sellega seotud väärtusi. Laulus sisalduv sõnum kannab endas õpetuslikke ja väärtuskasvatuslike eesmärke, mis tahest-tahtmata panevad õpilast nende üle mõtlema ning avaldavad mõju individitasandi väärtustele nagu heatahtlikkus, vastutustunne, eneseaustus, loomingulisus.
Toetudes reproduktiivse MM-le aitab muusika kuulamine avardada õppija üldist silmaringi ja hoiakuid muusikakultuuri suhtes tervikuna. Muusika kuulamise protsessis kujunevad tähelepanelik kuulamine, analüüsivõime ja dialoogi pidamine muusikateose arutlemise käigus.
Käsitledes muusikat kommunikatsioonivahendina, õpitakse sellele eriomast mitteverbaalset keelt ja saadud sõnumite n-ö tõlkimist ühest keelest teise. Muusika kuulamise ja muusikaloo kaudu saab õppida hindama ja väärtustama heliloomingut, mõistma kultuurilist mitmekesisust, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja maailma muusikakultuuri saavutustest.
Muusikalis-rütmilise liikumine lähtudes reproduktiivsest MM-st, võimaldab üheskoos paremini mõista ja väljendada muusika meeleolu, aitab avada ja sügavamalt tunnetada muusika sisu, rikastades õpilase emotsionaalset sfääri. Erinevate muusikalise liikumise vormide kaudu saab õppida käituma teistega arvestavalt ja sallivalt, aktsepteerima erinevusi, allutama kehtivatele reeglitele oma soove ja valikuid, kohanema erinevate rollidega ja eri situatsioonidega ning avastama uusi suhtlemisvorme.
Siinkohas tuletan meelde, et ka Eesti koolimuusika alusepanija professor Riho Päts, olles oma kutsumuselt muusikapedagoog, pidas vajalikuks muusikalise mõtte kaasamist muusikakasvatuse protsessi nii relatiivse süsteemi rakendamisel, analüütilise muusika kuulamis oskuse kujundamisel kui ka improvisatsiooni ja loov võimete arendamisel.
Muusikaõpetaja – väärtuste kandja ja kujundaja
Õpetaja, sh muusikaõpetaja on see, kes kujundab teadlikult või mitteteadlikult õpilaste väärtushoiakuid, seetõttu peab ta suhtuma kriitiliselt väärtustesse, mida oma käitumise või tegemiste kaudu peegeldab. Õpetaja loob sobiva keskkonna ja toob sinna väärtused, mis sõltuvad ühiskonna reaalsetest vajadustest. Seega on õpetaja üheaegselt traditsioonide kandja, innovaatiliste suundade rajaja, muutuste elluviija ning õpilaste väärtushoiakute kujundaja (Schihalejev 2011).