Rahvusvahelist uurimiskogemust ammutamas
Mihaela Stîngu on Rumeeniast pärit teadur, kes tuli Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituuti, et uurida õpetajate juhtimist ning koolide ja ülikoolide koostööd. Vestlesime Mihaelaga, et saada temaga pisut lähemalt tuttavaks ning rääkisime ka tema uurimisteemadest ja tööst Tallinna Ülikoolis. Ühtlasi arutlesime, mida talle kui teadurile andis võimalus töötada Tallinna Ülikoolis.
Kust te pärit olete ja milline erialane taust teil on?
Olen Bukaresti ülikoolis haridusteaduste osakonna õppejõud ja töötan ka kõrghariduse arendamise ning koolituskeskuse teadurina.
Minu peamised teadusuuringute teemad on õpetajate ametialane areng ja keskendun eelkõige õpetajaharidusele ning tõenduspõhisele praktikale.
Kuidas Te meid leidsite ja milline programm toetas Teie viibimist Tallinna Ülikoolis?
Olen Tallinna Ülikooliga professor Eve Eisenschmidti kaudu kontaktis olnud juba alates 2011. aastast, mil õppisin ise doktorantuuris. Doktoriõpingute ajal tulin Tallinna Ülikooli lühiajaliseks uurimisperioodiks.
Haridusteaduste instituudiga jätkus minu koostöö juba Erasmus projektis PROTEACH. Minu Tallinna Ülikoolis viibimist toetab SA Archimedese stipendiumiprogramm, mis on mõeldud rahvusvaheliste üliõpilastele, teadlastele ja akadeemilistele töötajatele. Minu uurimisperiood algas 21. septembril ja lõpeb juba 20. detsembril 2019.
Miks peaks Teie arvates teadlane taotlema selliseid stipendiume?
Usun, et see annab hea võimaluse näha lähemalt ja õppida tundma teisi haridussüsteeme ning saada seeläbi uusi teadmisi ka enda hariduskonteksti kohta.
Lisaks on see suurepärane võimalus luua uusi teaduskontakte ja arendada koosprojekte.
Tutvustage lähemalt oma uurimistööd Tallinna Ülikoolis?
Ma uurin kahte peamist valdkonda:
Õpetajate juhtimine: Selle uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kuidas õpetaja juhtimise kontseptsioon Eesti koolides praktikas välja näeb, ja millised on siinsetes koolides loodud tingimused õpetajatele juhtimiseks. Tuginen oma uurimistöös kooli arenguprogrammis viies koolis läbiviidud juhtumianalüüsidele.
Koostöö koolide ja ülikoolide vahel: Selle uurimistöö eesmärk on välja selgitada koolide ja ülikoolide vahelise koostöö tüübid ning mõista, kuidas Eesti kontekstis ülikooli teadlased ja akadeemilised nõustajad kooli arenguprogrammis õpivad.
Lisaks uurimistöödele pidasin Tallinna Ülikoolis ka loenguid tõenduspõhise poliitikakujundamise teemal ja viisin magistrantidele läbi seminari hariduspoliitika ja -juhtimise alal.
Kuidas Teile on siiani Tallinn meeldinud?
Tallinn on ilus linn, väga hubane ja inimesed on külalislahked. Mulle meeldib lihtsalt mööda vanalinna ja sadamatänavaid ringi jalutada, külastada siinseid muuseume, et kohalikku ajalugu paremini tundma õppida, ja ka lihtsalt ajaviiteks eesti kirjandust lugeda.
Rääkige lähemalt oma igapäevaelust Tallinna Ülikoolis. Kuidas Teile meeldis Tallinna Ülikoolis töötada ja millised on siinsed kolleegid?
Käin ülikoolis peaaegu iga päev, olenevalt sellest, millise teema kallal parasjagu töötan, jagan ka kontorit vastavate kolleegidega haridusteaduste instituudist. Samuti osalen tihti erinevatel kohtumistel ja käin seminaridel.
Kui ma parasjagu ülikoolis pole, siis käin üsna tihti üritustel, näiteks osalesin Eaprili konverentsil Tartus, lisaks võtsin hiljuti osa haridusteaduste instituudi doktorantide sügiskoolist Vihulas.
Ülikooli kolleegid on kõik väga sõbralikud ja kaasavad mind kogu aeg erinevatesse põnevatesse ettevõtmistesse.
Ma tunnen, et mind on väga hästi vastu võetud siin, ja olen ka päris kiirelt kohanenud. Liitusin koheselt ka instituudi Tulevikukooli projekti uurimisrühmaga. Tunnen, et olen päriselt meeskonnaliige ja see on väga väga hea tunne, arvestades seda, et siia tulles tundsin vaid paari inimest.
Ausalt öeldes on see olnud minu jaoks väga rikastav periood, seda nii tööalaselt kui ka isiklikult. Mul on väga raske uskuda, et see aeg ongi läbi.
Kas saate ka juba oma uurimistulemusi lühidalt tutvustada?
Me töötame endiselt tulemuste analüüsimise nimel ja see protsess jätkub kindlasi ka pärast minu Tallinnast lahkumist.
Esimese uurimisteema kohta võin öelda lühidalt, et kõigi uuringus osalenud viie kooli õpetajate arusaamine õpetajate juhtimisest oli suhteliselt sarnane, ja tuvastasime, et õpetaja juhtimine sõltub nii õpetaja enda isikuomadustest, kooli juhtimistegevustest kui ka arengusuundadest.
Õpetajate juhtimispraktikat mõjutavad õpetaja ja kooli juhtkonnaga seotud tingimused, juhtimisega seotud faktorid ning struktuurilised ja kontekstilised tegurid.
Teise uurimistöö puhul analüüsime viimase kolme nädala jooksul kogutud andmeid.
Ja lõpetuseks, kuidas erineb Eesti Teie koduriigist?
Kuigi mõlemal riigil on sarnane ajalooline taust, ei saa kindlasti öelda, et Eesti ja Rumeenia oleksid sarnased. Esimese asjana tuleb pähe muidugi rahvaarv. Eestis elab 1,4 miljonit inimest ja Rumeenias umbes 20 miljonit.
Ka siinne ilm oli minu jaoks alguses suur väljakutse, kuid hakkasin vaikselt aklimatiseeruma. :)
Näen, et Eestil on selgelt seatud strateegilised eesmärgid ja eriti just haridusvaldkonnas, mille nimel tegutsetakse süstemaatiliselt. Kultuuriliselt näen ma küll mõningaid sarnasusi Rumeenia kontekstiga, kuid Eestis on rohkem näha segu Nõukogudeaja taustast ja põhjamaisest mõjust.