Haridusblogi

Sada põhjust, miks õppida õpetajaks

Haridusteaduste instituudi õpetajahariduse noored õppejõud Kadi Georg ja Merlin Linde rääkisid, mida annab õpetaja elukutse ja miks tulla õppima seda just Tallinna Ülikooli. Põhjuseid selleks on tegelikult rohkemgi kui sada.

õpilased

 Intervjuus annavad Kadi ja Merlin ülevaate nii pedagoogika õppekavadest lähemalt kui ka sellest, millised võimalusi loob pedagoogika eriala selleks, et hariduse valdkonnas päriselt muutuseid luua.


Kadi Georg: Õpetajaamet on ju tegelikult elukutse, mis garanteerib, et kunagi ei hakka igav. Sa ei tunne mitte kunagi, et su oskused ja teadmised ning su töö väljakutse end ammendaksid. Sa ei tunne ka kunagi seda, et kuhugi ei ole enam edasi areneda. Samuti ei pea kartma, et õpetaja töö muutub rutiinseks, sest iga päev ja nädal on täiesti erinevad. 

IMG_3984.JPG
Pildil TLÜ haridusteaduste instituudi lektor Kadi Georg

Lisaks hoiab õpetaja töö noore ja värskena, sest töötades lastega oled pidevalt kursis sellega, mis lapsi kõnetab, mida nad väärtustavad ja millised nad on. See on väga loominguline töö.

Merlin Linde: Tallinna Ülikoolis pedagoogika eriala bakalaureuseõppes on boonuseks ka tegelikult see, et sa saad kolme eriala korraga õppida – võtad kaks eriala, mida tahaksid koolis põhikooli tasemel õpetama hakata, ja saad lisaks sinna kõrvale õppida pedagoogikat. 

IMG_4034.JPGPildil TLÜ haridusteaduste instituudi õpetajahariduse arendusjuht ja õppejõud Merlin Linde

K.G: Jah, ja kui sa astud otse pärast keskkooli pedagoogika õppekavale, siis see on nagu mõnes mõttes kiirtee õpetajaks saamiseni. 

Teisest küljest, sul on rohkem aega kujuneda väga heaks õpetajaks, teiselt poolt saada ka ise aru, kes sina õpetajana oled ja millised on sinu väärtused. 

Õpetajaamet on ju tegelikult elukutse, mis garanteerib, et kunagi ei hakka igav.

Kadi Georg

M.L: Paljud bakalaureuseõppe tudengid tunnevad muret, et ei tea, kas see amet ikka mulle sobib ja ma natuke kardan. Tegelikult on bakalaureuseõppes hea võimalus saada aru, kas see töö on päriselt sinu jaoks või ei ole. 

See, et sa tuled bakasse, ei tähenda, et sinust peabki õpetaja saama, see ei ole üldse nii lukus nagu see võib tunduda. Sa ei pane enda teed kinni, kui sa siia tuled. Samas, kui sind õpetamine vähegi huvitab, siis see ongi see koht, kus sa saad proovida ja katsetada, mida see õpetamine siis tegelikult tähendab. 

Bakaleureuseastmes õppides saad rahulikult kujuneda, mõelda, katsuda, läbi proovida, ja oma enesekindlust tõsta.

K.G: Jah, ja võibolla ka leida seda teed, mis selles hariduse valdkonnas just sind kõnetab. Tegelikult annab see ju baasi, et sealt edasi minna, kas või hariduse juhtimist õppima või kuhu iganes. Sa saad töötada hariduse valdkonnas tervikuna.

M.L: Ma olen päris palju kuulnud, et ka teiste instituutide üliõpilased võtavad kõrvalerialana pedagoogika moodulit. 

Tegelikult ongi nii, et see, mida sa õpid seal pedagoogika kohta, see on kõik rakendatav mitte ainult õpetajana töötades, vaid ka eluliselt – nt kas või lapsevanemana või ka oma kolleegidega töötades. Kui me räägime motivatsioonist ja sellest, kuidas inimene õpib jne, mis on tõhus toimimine ja kuidas tagada iseenda heaolu – just seda sa pedagoogika erialalt saadki. See on eluliselt vajalik. 

K.G: Kui edasi mõelda magistriõppe peale, nt mitme aine õpetaja erialal, siis ka seal saad sa astuda sisse mitmele erialale korraga. Nii ei pane sa endale piiri peale, et ma nüüd keskendun ainult ühele ainele, vaid sa saad teha mitmeid erinevaid valikuid. 

Ja lisaks ei ole ka see õppekava piiritletud vaid  õpetajaks õppimisega. Kuigi eks muidugi on fookus õpetajaks õppimisel ja kahtlemata see õppekava keskendub sellele – magistriõppekava läbides saab ka ju õpetaja kutse. 

Samas lisapädevuse näol saad omandada aga lisaerialana ka nt hariduse juhtimise eriala, mis jällegi toetab õppija laiemaid ja kaugemale ulatuvaid kompetentse. 

Karjäärivõimalused ja rajad, kuhu liikuda, on väga laiad, ja need ei pea piirduma vaid õpetaja tööga.

M.L: Hariduse valdkonnas ju tõesti ongi need valikud niivõrd laiad. Kui saad pedagoogilise hariduse, ükskõik, kas bakalaureuse- või magistriõppe tasemel, siis tegelikult sinu töö või karjäär ei pea piirduma ju ainult kooli või lasteaiaga. Kõik, mis on seotud hariduse valdkonnaga – nii hariduse kureerimise, juhtimise, suunamisega jne, ka mitteformaalharidus sealjuures – neid valikuid ja võimalusi teha sellist tööd, mida sa tahad, on väga palju. 

Kui sul on õpetajaharidus olemas, siis sa võid olla ka nt lastelaagrite juhendaja, kui see peaks sind rohkem kõnetama. Valikuid on tohutult.
 
K.G: Jah, pedagoogikat õppides saab omandada ka kõige paremad oskused näiteks kasvõi haridusministeeriumis töötamiseks ja haridusvaldkonda korraldades, sest ka sel alal peavad olema päriselt teadmised, mida tähendab olla õpetaja.

M.L: Pedagoogika õppekaval on meil hästi selgelt fookuses ennastjuhtiva õppija kujundamine. Kuna see õppekava on eri instituutide vahel ära jagunenud, siis seetõttu peavad õppijad ise ennast hästi juhtida oskama. 

Me muidugi teadlikult ka tegeleme sellega, et veelgi toetada seda, mismoodi päriselt iseenda õppimist teadvustada, seda mõtestada ja juhtida ning ennast sealjuures hästi tunda. Oluline on ka see, et end üle ei koormaks. See on ju 21. sajandi oskus, mida ongi vaja endas arendada. 

Me anname väga palju kaasa teadmisi ja oskuseid ning valmisolekut infot ise otsida ja end kursis hoida end kaasaegse teadusega õppimise valdkonnas. Püüame omavahel aineid lõimida, et ei oleks tükk tüki otsas, vaid et need tükid moodustaksid tervikliku pusle kokku, ja seda ka õppija enda peas.

Pedagoogika õppekaval on meil hästi selgelt fookuses ennastjuhtiva õppija kujundamine.

Merlin Linde

K.G: Meie eesmärk on pakkuda kaasaegseid ja teaduspõhiseid teadmisi. Me ei keskendu ainult sellele, et anname praktilisi oskusi ja õpetame nippe, kuidas olla õpetaja, vaid loome teoreetilise tausta selle kohta, miks me õpetajana teeme neid asju, mida me teeme, ja kuidas peaks õpetaja töö olema üles ehitatud. 

Õpetajakoolituses me liigume selles suunas, et mudeldada seda, mida me ootame, et õpetajaks õppijad läheksid ka kooli tegema. Nende enda õpikogemus ongi selline, mis peegeldab seda, mida hiljem koolis õpetaja teeb. 

M.L: Õpetajaamet on selline, mis vajab väga head mõtlemisvõimet, sünteesi- ja analüüsioskust, mitte praktilisi oskusi, midagi rakendada või ellu viia. Olulisem on oskus mõelda. Õpitu rakendamise oskuseni jõutaksegi ju läbi mõtestamise, mõtlemise, info otsimise ja analüüsimise. 

Me ehk ei teadvusta seda nii palju, et õpetaja ameti puhul on väga palju vaja mõtlemist ja analüüsimist. Me näeme vaid seda, mida õpetaja teeb tunnis ja kuidas ta tundi läbi viib, aga oluline on näha seda, mis selle töö taga.

Kui me võtame kokku need ained, mida meil õpitakse, siis kõik keskenduvad sellele, et mida õpetaja saaks teha, et toetada iga lapse õppimist, ka süvaõppimist, tema heaolu. Sinna alla lähevad motivatsioon, lapse füüsiline ja vaimne heaolu, ja see, et tal oleks hea ja mõnus klassiruumis olla.

K.G: Eesmärk on ju ka see, et läbi õppimise leiaks laps iseenda, et ta saaks aru, mis on tema huvid ja soovid, ja see, kuhu ta edasi soovib liikuda. Ka see, et ta oskaks võtta vastutust selle nimel, et ta teeks oma unistused teoks. 

Õpetaja töö eesmärk ju ongi see, et õpilastest kasvaksid inimesed, kes tunnevad ennast, kes teavad, kuidas nad õpivad, kuidas toimivad, mis nende otsuseid mõjutavad, mida nad teha tahavad. Ja et neil oleks oskust ja julgust ka enda eest seista. 
 


Tutvu haridusteaduste instituudi erialadega