TLÜ, Malta ja Tampere ülikoolide teadlaste uurimistöö tõi välja akadeemilise töö rõõmud ja valud
Rahvusvahelise uurimisrühma uuringutulemused näitavad, et õppejõud väärtustavad oma tööd, kuid see, kuidas õppejõud ennast ülikoolis tunnevad ja mida kogevad, võivad viia vaikse eemaldumise ning ülikoolist lahkumiseni.
1. novembril toimus Malta ülikoolis rahvusvaheline teadusseminar, kus esitleti TLÜ, Malta ja Tampere ülikoolide teadlaste läbiviidud uuringu “Professional pathways in the context of educational innovations and institutional changes in universities. Teachers' professional identity and teaching practices, experience and well-being (2021–2023) tulemusi, mille andmed põhinesid 40 intervjuul kolme ülikooli õppejõududega.
Kogutud andmete analüüsitulemustest ilmnesid nii õppejõudude rõõmud kui ka valud, vajadus märgata õppejõu ja teadlase identiteetide kujunemist, toetamist ning identiteedi kahtlusi ja katkestusi mõjutavaid tegureid akadeemilises keskkonnas.
Uuringus väljatoodud kogemuslood olid tähenduslikud. Õppejõudude identiteedid olid mitmekesised ning samas ülikooli, õppevaldkondi ning õpetamis- ja õppimiskultuure rikastavad ja õppimistavasi mitmekesistavad.
Õppejõudude rõõmud ja rahulolu olid peamiselt seotud üliõpilaste õppimise toetamise ning lähikolleegidega. Õpetamispraktikad, mis uuringus välja tulid, olid seevastu muutlikud ning sõltusid õppejõu enda identiteedist ja/või selle kujunemisest. Selgus, et identiteet ja õpetamise tavad saavad kinnitust üliõpilaste tagasiside toel. Seetõttu vajavad üliõpilaste tagasisideküsitluste metoodikad pidevat täiustamist, õppejõududel omakorda on tarvis rohkem võimalusi refleksiooniks ja tuge enda kogukonnas.
Uuringu tulemuste põhjal väärtustavad õppejõud oma kogemusi, autonoomiat, tähenduslikku tööd ülikoolis ja kollegiaalsust. Nad on pühendunud oma tööle, kuid tunnevad ja kogevad suurt ülekoormust ja konkureerivat töökultuuri, mis kahandab nende seotust ülikooliga.
Lugudes väljendusid kahtlused ja frustratsioon, emotsionaalne eemaldumine ning ilmnes ka valmisolek ülikoolist lahkuda. Rahulolevamad olid need õppejõud, kellel oli rohkem aega tegeleda teadusega. Tasakaalu õpetamise ja teadustöö vahel ning eelkõige rohkem aega teadustööks vajasid õppejõud, kes olid kogenud pikaajaliselt suurt õppekoormust ning survet.
Õppejõud kogesid ka ülikooli kuulumistunde nõrgenemist või selle kaotust. Vaatamata sellele sooviti ülikoolis siiski jätkata, kuna tunti, et enda töösse on palju panustatud ja enda ressurse ülikoolis jagatud, kuigi tajuti ühteaegu nii tugevaid emotsioone, frustratsiooni kui ka pingeid.
Rahvusvahelise uurimisrühma uuringutulemused näitasid, et see, kuidas õppejõud ennast ülikoolis tunnevad ja mida kogevad, võib viia pingete ja identiteedi “lõksudeni”, mis omakorda vähendab seotust ja viib ülikoolist lahkumiseni. Selline nn liminaalne identiteet tähistab üleminekuid ja pingeid, kus ollakse justkui vahepeal või kahevahel. See vajab märkamist, võimalusi usalduslike suhete loomiseks ja enda kogemuste jagamiseks.
Seega on personaliarendusel tähtis roll ja ülesanne leida ülikoolis eri viise, et suurendada ühtekuuluvuse ja ülikooliga seotuse tunnet. Õppejõud vajavad seega rohkem tasakaalu teadus- ja õppetegevuseks, ning tuge õppejõu ja teadlase identiteedi kujunemisel. Muudatuste juhtimiseks ja neist õppimiseks on ülikoolides tarvilik märgata, kuulata ja mõista inimesi, analüüsida juhtimistegevusi, lähenemiste ja paradigmade muutusi, ning samuti seda, mida neis olijad ja tegutsejad ise kogevad, kujundavad ja kinnistavad.
1. novembril toimunud seminaril osalesid Tallinna Ülikoolist uurimisgrupi ÕPPES TECH-METH liikmed Kaire Povilaitis, Meril Ümarik ja Larissa Jõgi ning TLÜ õppejõudude arenduskeskuse ekspert Katrin Aava. Seminar korraldati koostöös TLÜ haridusteaduste instituudi ja Malta Ülikooli haridusteaduste teaduskonnaga.
Uurimisprojekti toetatas TLÜ haridusteaduste instituudi uuringufond ning see viidi läbi koostöös dr Maria Cutajariga Malta Ülikoolist ja professor Vesa Korhoneni uurimisgrupiga Higher Education in Transition Tampere Ülikoolist.
Uuringu läbiviimisel osalesid Tallinna Ülikoolist Larissa Jõgi (uurimisgrupi juht), Meril Ümarik ja Kaire Povilaitis, Malta Ülikoolist Maria Cutajar ja Pen Lister ning Tampere Ülikoolist Aytuna Yamak ja Vesa Korhonen.
Uurimisgrupp ÕPPES on alates 2016. aastast eestvedanud uurimisprojekte, mis keskenduvad kõrgharidusele, õppejõudude identiteedi ja õpetamispraktikatele, hariduslike innovatsioonide ja uudsete tehnoloogiate kasutamisele õppeprotsessis ning ülikoolides toimuvate muutuste kontekstis. Uurimisgrupi ühe tulemusena ilmus 2020. aastal rahvusvahelise uurimismeeskonna poolt koostatud kollektiivne monograafia “Teaching and Learning at the University. Practices and Transformations”, kus analüüsiti transformatiivseid muutusi ülikoolis, toetudes Eesti, Soome ja Rootsi ülikoolides toimunud reformiprotsessidele ja läbiviidud uurimustele.
Uurimistulemused võimaldasid selgitada, kuidas organisatsiooni tasandi muutused on mõjutanud õpetamispraktikaid, õppimis- ja õpetamiskultuure, professionaalseid identiteete ja karjääriteid ülikoolides. Monograafia koondab muu hulgas muutuseid läbivate ülikoolide õppejõudude lugusid, aga ka analüütiliselt käsitletavat interdistsiplinaarset vaadet ülikoolides toimuvatest protsessidest.