Vabatahtlike üliõpilaste programm – ühe lasteaia kogemus
Haridus- ja Teadusministeeriumi toel loodi 2023. aasta sügissemestril uus vabatahtlike programm, mille eesmärk on toetada eestikeelsele õppele üleminekut. Koolidele ja lasteaedadele pakkusid tuge Tallinna ja Tartu Ülikooli üliõpilased abiõpetajatena, et toetada eesti keelest erineva kodukeelega laste õpetamist. Oma kogemust üliõpilaste abist jagas meiega Tallinna Päikesejänku Lasteaia direktor Signe Tamm, kelle sõnul oli üliõpilastest väga palju abi.
Miks otsustasite programmist abi otsida?
Programmi eesmärgid olid sõnastatud lihtsalt ja tegevuseks pakutud üliõpilaste poolt tugi, et toetada eesti keelest erineva emakeelega laste keeleõpet oli just see, mida vajasime. Otsust teha oli seega väga lihtne, sest meil on kahes lasteaiarühmas arvestatav arv mitmekeelseid lapsi, kes vajavad eesti keele õppimisel lisatuge.
Kui keeruline oli programmiga liitumine ning sellega seotud asjaajamine?
Tegin taotluse juba koroonaajal, kuid siis kahjuks ei jõudnud üliõpilased meie asutuseni. Eelmise aasta lõpus, kui lugesin uut üleskutset, siis andsin oma soovist teada. Üsna pea võeti minuga ülikooli poolt ühendust ning pakutigi appi mitmeid üliõpilasi, kel oli soov ja tahe selles programmis enda panus anda. Täitsin ankeedi ja kirjavahetuse teel leidsime juba konkreetsed üliõpilased, kellega sõlmisime suulised kokkulepped ning rääkisime läbi meie ootused ja töökorralduse.
Mis oli programmis teie jaoks kõige tänuväärsem hetk?
Kõige tänuväärsem kogemus oli meil kahe vabatahtliku üliõpilasega, kes oskasid lisaks inglise ja vene keelele ka araabia keelt, mis on toonud meile ühe lapse ja pere näitel täieliku eduelamuse. See seisnes lapse lasteaiaga harjutamise perioodil vanemaga hea ja usaldusväärse kontakti loomisega ja lapsele lihtsamate eestikeelsete väljendite õpetamise ning tõlkimisega.
Üliõpilastel oli valmisolek pakkuda abi ka perevestluste tõlkimisel. Lisaks on kahes rühmas veel mitmekeelseid lapsi, kelle puhul on üliõpilased oma abi ja panust lahkelt jaganud – on nendega koos mänginud, meisterdanud, õuealal jalgpalli mänginud, individuaalselt ja väikestes gruppides koos eesti keelt praktiseerinud.
Mis valmistas katsumusi?
Katsumusi ehk ei olnudki. Asjaajamine üliõpilastega oli korrektne ja kogu n-ö praktikaaja koordineerimine ja aruandlus, tagasiside tegevuste kohta oli tulemuslik.
Mida see kogemus teie lasteaiale andis?
Taaskord andis see tõdemuse, et iga inimene on oluline – kes teab, mis on tema ülesanne, soovib anda enda kogemuste ja oskustega parimat, on valmis koostööks ja mis kõige olulisem – looma lapsega, kes ei valda eesti keelt kontakti ja temaga koos mängima, tegutsema ning toetama lapse nii keelelist arengut kui ka sotsiaalseid suhteid mängukaaslastega.
Ja mis seal salata – iga uus inimene, kes astub sinu organisatsiooni, on heas mõttes välishindaja ja saadik, kes annab asutuse kohta tagasisidet ja peegeldab seda, mis on. Ideaalis võiks programm täita ka seda ülesannet, et värvata vajaduse korral enda asutusse tulevasi töötajaid.