Välispraktika Rootsi lasteaias
Haridusteaduste instituudi alushariduse pedagoogi eriala teise kursuse magistrant Elen Anger viibis välispraktikal Stockholmis eesti lasteaias ja jagab haridusblogis oma kogemusi.
2019. aasta juunis ja augustis oli mul võimalus osaleda Erasmus+ välispraktikal Stockholmi eesti lasteaias, mis tähistab tänavu oma 50. tegutsemisaastat.
Lasteaed asub Stockholmi kesklinnas Eesti Maja 2. korrusel ja tegutseb mittetulundusühinguna. Seda juhib lapsevanematest koosnev juhatus, lasteaia juhataja ja üks lasteaia personali esindaja. Lasteaed peab tähtsaks eesti keele ja kultuuri hoidmist, kuid viiakse kord nädalas läbi kõik tegevused rootsi keeles.
Hubastes ruumides töötab üks rühm, kus käib 20 last vanuses 1–6 eluaastat. Juba esimesel päeval üllatas mind asjaolu, kui mitu täiskasvanut töötab korraga rühmas – koos minuga oli meid mõnel päeval kuus kuni seitse. Õpetajaid nimetatakse kasvatajateks ja riiklikult on kehtestatud nõue, et Rootsi koolieelsetes lasteasutustes peab töötama vähemalt üks pedagoogilise kõrgharidusega kasvataja. Erialaõpetajad, nagu muusika-, liikumis- ja kunstiõpetaja, neis asutustes pole. Paljudes lasteaedades töötavad abikasvatajatena noormehed, mis meil Eestis on üsna ebatavaline.
Õppe- ja kasvatustegevust planeerides ja läbi viies lähtutakse põhimõttest, et laps õpib läbi mängu ja ise tegutsedes. Mulle väga meeldis, et mängualad olid eraldatud ja suure mängutoa seinal olid vabalt kasutatavad kostüümid, mis võimaldas lastel mängida loovaid rollimänge ja tunda ennast printsesside, kauboide või superkangelastena.
Õueala on neil väga väike, mis on paljude Rootsi lasteaedade puhul tavapärane, seega käiakse mängimas pigem avalikes parkides ja mänguväljakutel. Lisaks võetakse tihti ette ekskursioone linna ning ka kaugematesse mänguparkidesse, muuseumitesse jm.
Hommikusööki lapsed lasteaias ei söö, kuid päeva jooksul saavad lapsed tervislikke puu- ja juurviljaampse. Sooja toitu tehakse kohapeal köögis ja menüü on mitmekülgne, lisaks saab toidu kõrvale näkileiba. Magustoitu Rootsi lasteaedades ei sööda, ka magusa toomine lasteaedadesse on üldiselt keelatud. Sünnipäevade tähistamistel toovad vanemad puuvilju või mahlajäätist. Lõunal on lastel ette nähtud n-ö vaikne tund valikuvõimalusega magada või puhata, ja seejärel tegeleda vabalt valitud tegevusega.
Viibisin küll praktikal suvisel ajal, mil lasteaias oli vähem lapsi ja planeeritud õppe- ja kasvatustegevusi igapäevaselt läbi ei viidud, sain enda jaoks hindamatu väärtusega kogemuse. Selle pika suve jooksul tekkis mul väga hea side nii laste kui ka õpetajatega ning sain uusi kogemusi õppides ja õpetades midagi uut.
Soovitan kõigile välispraktika kasutamise võimalust, kasvõi lühiajaliselt, olla avatud meelega ja valmis õppima, et küsida ning kogeda võimalikult palju. Selline kogemus jääb meelde ju terveks eluks.
Autor:
Elen Anger
Haridusteaduste instituudi alushariduse pedagoogi eriala teise kursuse magistrant