Äsja lõppenud pilootprojekt aitas eesti keelt harjutada 4000 vene emakeelega lapsel
12. septembril võeti Tallinna Ülikoolis kokku viis aastat väldanud pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses“ esmased tulemused. Projekti eesmärk oli tõsta eesti keele õpetamise kvaliteeti koolides ja lasteaedades ning leida parimaid teaduspõhiseid meetodeid muu kodukeelega lastele eesti keele õpetamisel.
Aastatel 2018–2024 läbi viidud projektis osales kokku 203 eestikeelset õpetajat ja ligi 4000 vene emakeelega last. Suurimat kasu tõigi programm lastele, kes omandasid eestikeelse baassõnavara ja julguse end eesti keeles väljendada, ent hoo sai sisse ka venekeelsete õpetajate ja lastevanemate huvi eesti keele vastu.
“Projekti raames asusid venekeelsetes lasteaedades ja koolides tööle õpetajad, kes suhtlesid lastega ainult eesti keeles,” selgitas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun projekti tulemusi kokkuvõtval konverentsil „Eestikeelsele õppele üleminek mitmekultuurilises lasteaias ja koolis“.
Keeleõpe toimus pingevabas keskkonnas – kes soovis, rääkis eesti keeles, kuid sundi selleks ei olnud. Lasteaedades omandati keel läbi igapäevase suhtlemise ja toimingute, ent ka mängu, muusika-, liikumis- ning kunstitegevuste. „Nii õppisidki lapsed kõige paremini,” märkis Õun. Projekti tegevustele oli tema sõnul suur toetus ka lastevanemate poolt, kes hindasid eelkõige eesti keele õppimise loomulikku keskkonda ja õpetajate professionaalsust.
Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kaili Siimsen märkis, et pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja haridusasutuses“ aitas õpilasi ja õpetajaid ette valmistada üleminekuks täielikult eestikeelsele haridusele. „Lisaks toetas see õpilaste lõimumist Eesti ühiskonda, pakkudes samal ajal võimalust hoida ja arendada nende emakeeleoskust, mis on oluline keelelise mitmekesisuse ja kultuuripärandi säilitamisel.“
Tallinna Ülikooli eesti keele professori Reili Arguse sõnul paranes laste eesti keele oskus kolme aasta jooksul, mil projekt koolides läbi viidi, oluliselt. „Suur hulk õpilasi, kes alguses eesti keelt üldse ei rääkinud, oskab seda praeguseks piisavalt, et igapäevasuhtluses toime tulla.”
Argus rõhutas, et antud projekt vaatles esimest korda eesti keele kui teise keele omandamist pikema arenguprotsessina. „Samade laste keeleoskust seirati kogu projekti vältel – vaadeldi, kuidas kasvab sõnavara, kuidas tuleb juurde konstruktsioone, mis järjekorras vormid omandatakse jne.“ Olulise kasutegurina suurenes professori sõnul ka õpetajate metoodiline pädevus. „Metoodiliselt tugev õpetaja on aga eduka ülemineku võti.“
Ehkki projektis osalenud õpetajate sõnul said programmist enim abi lapsed, kelle üleminek eestikeelsele haridusele on nüüd sujuvam, ilmnes kasu ka mitmel teisel tasandil. Koos lastega õppides paranes venekeelsete õpetajate julgus ja oskus eesti keelt rääkida. Motivatsiooni said ka lastevanemad, kellest mitmed hakkasid huvi tundma eesti keele õppimise ja kursuste vastu.
Viie aasta jooksul asusid lasteaedadesse ja koolidesse tööle ka inimesed, kes ei olnud varem õpetajana töötanud, mistõttu suurenes professionaalsete õpetajate hulk. Lisaks said nii eesti- kui venekeelsed õpetajad teadmisi ja kogemusi sellest, kuidas varajane keeleõpe toimib.
Pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas" viidi läbi aastatel 2018-2024 Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli haridusteaduste ja humanitaarteaduste instituudi ning kohalike omavalitsuste koostöös. Projektiga liitus kokku 40 lasteaeda üheksast omavalitsusest, kus töötas 163 eestikeelset õpetajat. 2020. aasta sügisel laienes projekt ka koolidele ning tööd alustas 20 eestikeelset õpetajat, kellele aasta hiljem lisandus veel 20 töötajat. Kokku oli projekti töösse seega kaasatud üle 200 eestikeelse pedagoogi. Koolilaste hulgas oli projektis osalejaid 730, lasteaedades 3200.
Projektiga liitunud õpetajad ning koolimeeskonnad osalesid paralleelselt Tallinna Ülikooli koolitusel ning seires. Tuginedes uuringu tulemustele täiendati ülikoolide taseme- ja täienduskoolituse õppekavasid, koostati täiendõppe koolituskavad, mikrokraadid, juhendmaterjalid ja laste keelelise arengu hindamise vahendid. Programmis välja arendatud koolitusi pakutakse täiendusõppena õpetajatele juba sel õppeaastal. Koostatud on mahukas andmekogu eesti keele kui teise keele õppija keeleoskuse materjalidest, mida saavad kasutada ja juba kasutavad tulevased uurijad.