Doktoritöö: tulemustele ja konkurentsile suunatud koolikultuur pärsib õpetajate eestvedamisvalmidust
Kiired arengud ühiskonnas ja teadusmaailmas esitavad haridussüsteemile kõrgeid ootuseid, mis nõuavad koolidelt kiireid, kuid samal ajal jätkusuutlikke muutusi. Sellised muutused on aga komplekssed, eeldades, et iga kool mõtestaks õpilaste õppimist ning looks uusi lahendusi, põhinedes värsketel teadmistel nii õppimisest kui õpetamisest.
Tõhus strateegia on jagatud juhtimise rakendamine, mille tulemusena juht jagab vastutust ning eestvedamisvõimalusi ka õpetajatele. Õpetajatel on seejärel võimalus hakata eestvedama oma kolleegide professionaalse õppimise tegevusi (nt õpiringe luues ja läbi viies), mis erinevalt traditsioonilistest õpetajate õppimise tegevustest omavad suuremat mõju ning tagavad jätkusuutliku muutuse rakendamise. Kes on aga need õpetajad, kes kooli tasandil õppimist eest võiksid vedada - missugused tingimused peaksid olema selleks loodud ning missugust mõju sel nähakse, uurisin doktoritöös lähemalt.
Erinevaid Eesti koolide õpetajaid ja koolijuhte uurides selgus, et Eesti koolides on pigem levinud formaalsed eestvedajate rollid (nt õppetoolide juhid), mis on juhtkonna määratud ning õpetajate oma initsiatiivil kooliarendusse panustajaid on pigem vähem. Samas hindavad õpetajad oma valmidust laiemasse kooliarendusse panustada kõrgelt, kuid seda teatud tingimustel, mis on seotud nii õpetajate enda isiklike ressurssidega, koolijuhi ja juhtkonna, koolikultuuri ja -ressursside ning kooliväliste teguritega.
Näiteks selgus doktoritöös, et õpetajad, kes tajuvad, et nende koolis valitseb koostöisusele ning innovaatilisusele suunatud koolikultuur, hindavad oma valmidust võtta eestvedaja rolli kõrgemalt, võrreldes nendega, kelle koolid on pigem tulemustele ja konkurentsile suunatud. Lisaks mängib suurt rolli õpetajate valmiduses kooliarendusse panustada ka koolijuht, kelle ülesanne on õpetajatele juhtimisvõimaluste pakkumine, samal ajal teadlikult vastutust jagades ning õpetajaid võimestades. Soodsates tingimustes tegutsemine tõstab õpetajate initsiatiivi võtta rohkem vastutust väljaspool klassiruumi ning just sellised õpetajad on tihti need, kes oma kolleege koosõppimisse kaasates koolides muutusi ellu viivad.
Kõige olulisem aga õpetajate kui eestvedajate puhul on nende mõju, mis tihti väljendub nii nende enda, kolleegide kui ka kooli arengus ning mõnikord ka väljaspool kooli. Kõige tähtsam siinjuures on aga õpilased, kelle heaolu ja õppimise toetamine ning parendamine on õpetajate kui eestvedajate peamine eesmärk. Seetõttu hoolitsevad eestvedajad ka selle eest, et analüüsida oma õppimise mõju õpilaste heaolule ning õppimisele ning vajadusel oma tegevust muutes.
Doktoritöö tulemused aitavad kindlasti koolijuhtidele saada hea ülevaate võimalustest ning olulisusest õpetajaid rohkem kooliarendusse kaasata. Lisaks tuleks erinevates kooliarendusprogrammides muutuste jätkusuutlikkusele mõeldes tutvustada õpetaja kui eestvedaja juhtimiskäsitust ning programmide disainimisel läbi mõelda, kuidas õpetajatele programmi rakendamisel eestvedajarolli praktiseerimist toetada ning selle jätkusuutlikkust ka hiljem tagada, et vältida õpetajate läbipõlemist niigi suure töökoormuse all. Kindlasti tuleks selle valguses läbi mõelda ka õpetajate koormus, sest kuigi õpetajad hindavad oma eestvedamisvalmidust kõrgelt ning nende juhitud muutusused on jätkusuutlikumad, tuleks tagada ka eestvedajate enda heaolu ja "jätkusuutlikkus". Lisaks tuleks teemale rohkem tähelepanu pöörata ka õpetajakoolituses ning hariduse juhtimisega seotud õppekavadel, tutvustades õpetajate võimalusi väljaspool klassiruumi eestvedajarolli võtta, jagatud juhtimise printsiipe ning lisaks harjutada erinevaid oskusi, mis eestvedamisel kasuks tulevad.
Lõpetuseks on kohaliku omavalitsuse ning haridusministeeriumi tasandil võimalik töö tulemuste põhjal hakata laiemalt mõtlema uutele koolijuhtimispraktikatele, kus koolijuhi kõrval võtavad rohkem vastust ka õpetajad.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Piret Oppi kaitseb doktoritöö „Teacher leadership – supporting teachers’ collaborative learning in Estonian schools" („Õpetaja kui eestvedaja – õpetajate koostöise õppimise toetamiseks Eesti koolides“) 29. augustil kell 10. Doktoritööd juhendas TLÜ professor Eve Eisenschmidt, oponendid on Amsterdami Rakenduskõrgkooli professor Marco Snoek ja Helsingi Ülikooli dotsent Tapio Lahtero.