Doktoritöö uurib Leedu ülikoolide akadeemilise õhkkonna muutumist Bologna süsteemile ülemineku järel

Rūta Petkutė uurib oma doktoritöös, kuidas need reformid mõjutavad Leedu kultuurilises kontekstis akadeemilist elu, teadmist ja haridust. Mõistmaks, kuidas laiem muutunud sotsiaalne kontekst kujundab akadeemilise teadmise ja hariduse osa ühiskonnas, lähtub Petkutė oma uurimistöö ülesehitamisel sotsioloogilisest perspektiivist.
 
Uurimistöö tulemustes järeldus, et Bologna süsteemile üleminek osutab probleemsele kultuurilisele nihkele Euroopas. Varasem määratlus ülikoolist kui erinevat tüüpi teadmiste poole püüdlemise kohast on liikunud angloameerika määratluse poole, mille nägemuses  on ülikool vahetult rakendavate teadmiste allikas. Petkutė uurimus paljastab lahknevuse riikliku poliitika, mis on innustunud kujundama õppekavu ümber euroopalikumaks, ning akadeemiliste töötajate kriitilise ja kahtleva suhtumise vahel.
 
Ülikooli akadeemilised töötajad ei võta muutusi lihtsalt omaks ja kipuvad neid rakendama vaid teoorias. „Varjatud vastupanu põhjuseks on see, et akadeemilised töötajad ei näe  ümberkujundusi hariduslike eesmärkide täitmiseks, vaid kui väljastpoolt ette kirjutatud ja majanduslikult kannustatud projekti, mis juhib akadeemilist elu, teadmist ning haridust instrumentaalsete eesmärkide suunas,” selgitab Petkutė uurimuse tulemusi. Oma uurimistöös täheldas ta ka iroonilist paradoksi: „Leedu postsovetlikus kontekstis on reformid rahvusliku poliitika tasemel n-ö teisenenud progressiivseks läänelikuks muutuseks, millel on demokraatlikud tagamõtted, samal ajal kui mikropoliitilisel tasemel nähakse neid sarnanevat nõukogude instrumentaalse hariduse mudeliga“. Seetõttu tunnetavad akadeemilised töötajad neid reforme kui kaudset kontroll nende töö ja laiemalt akadeemilise elu üle. Kontrolliv osa on märkamatult peidetud näiliselt triviaalsete õppekava juhtimistoimingute ning uue haridusliku väljendusviisi, tulemuste ja tõhususe taha.
 
Tagajärjeks on, et teoreetiliste või kontseptuaalsete teadmiste osa, mida teadlased peavad väga tähtsaks niin üliõpilaste kutsealaste oskuste ja kriitilise mõtlemise arendamisel kui ka ühiskonna laialdase huvi teenimisel, muutub vähetähtsaks. Samuti on kindlaksmääratud ühtsetele tulemustele ja pädevustele keskendumisel standardiseeriv ning killustav mõju akadeemilisele teadmisele ja õppekavale. Seega paistab Euroopa õppekava ümberkujundamise üldine tagajärg olevat akadeemilise elu, teadmise ja hariduse järkjärguline instrumentaliseerimine. Sarnaseid tulemeid võib näha ka nendes Euroopa riikides, mis püüdlevad kõrgharidust reformides õppekavu ümber kujundades angloameerika mudeli poole. Eriti on uurimistöö tulemused asjakohased aga postsovetlikes Euroopa riikides, mis jagavad Leeduga sarnast rahvuslikku kogemust sotsiaalsetel ja hariduslikel üleminekutel.
 
11. aprillil, algusega kell 10 kaitseb Rūta Petkutė Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist doktoritööd „Akadeemilise elu, teadmise ja hariduse instrumentaliseerimine: Leedu akadeemikute reaktsioonid Euroopa kõrghariduspoliitikale õppekavade ümberkujundamise osas“.
 
Doktoritöö avalikku kaitsmist saab jälgida Zoomi vahendusel.
 
Doktoritöö juhendajad on professor Ivor Goodon (Tallinna Ülikool), professor Tero Henrik Autio (Tampere Ülikool) ja vanemteadur Rain Mikser (Tallinna Ülikool). Oponendid on Tampere Ülikooli dotsent Antti Saari ja Klaipeda Ülikooli professor Liudmila Rupšienė.
 
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.