Doktoritöös uuriti vene õppekeelega koolide õpetajate tegevusvõimekust Eestis läbi nende murede ja enesepeegelduste
Eestis on vene õppekeelega koole juba mõnda aega seostatud ühiskonna lagunemisega, kuna need on tekitanud riigis paralleelse haridussüsteemi ning takistanud ühtse eestikeelse koolisüsteemi loomist. Tallinna Ülikoolis doktoritööd kaitsnud Liudmila Zaichenko usub, et lõimumiskava välja töötamiseks on oluline mõista vene õppekeelega koolide õpetajaid, nende kultuuritavasid ja muresid.
Et seda tundlikku teemat Eesti kultuurilises kontekstis uurida, kasutas Zaichenko kvalitatiivset uurimismeetodit, mis hõlmas intervjuusid asjatundjate ja vene õppekeelega koolide õpetajatega. Asjatundjate intervjuudest selgus, et venekeelsete koolide õpetajaid vaadeldakse läbi teatud mälufiltrite ning neid seostatakse tihedalt Nõukogude haridussüsteemiga. Õpetajad määratlevad endi jaoks mitmesugused struktuursed ja kultuurilised piirangud ja võimalused nii regulatiivsel, normatiivsel kui ka sotsiaal-kultuurilisel tasandil.
Zaichenko leidis, et õpetajad tunnevad enim rahulolu kogukonna teenimisest, keerulisest perekonnast pärit lastega tegelemisest – mis on nende peamine missioon – ning riigi võimaldatud pedagoogilisest sõltumatusest. Õpetajate tegevust piirab nii eesti keeles õpetamise nõue, mis valmistab paljudele vene keelt kõnelevatele lastele raskusi, kui ka venekeelsete koolide haavatav olukord, mis tuleneb mitmesugustest poliitilistest otsustest (ennekõike otsusest minna üle eesti õppekeelele). Samuti piirab nende tegevust venekeelsete erialasete arenguvõimaluste vähesus. Kõige enam takistab õpetajate tööd aga hoopis nende endi mõtteloomekeskkond. Doktoritöö uurimuses usutletud õpetajad tõdesid Zaichenkole, et ühiskonnas seostatakse neid vananenud pedagoogika ja konservatiivsete väärtussüsteemidega. Selline kuvand piirab tugevalt nende professionaalset identiteeti ja tegevusvõimekust.
Intervjuudest selgus ka, et õpetajad näevad ühe oma peamise eesmärgina oma kultuuri säilitamist ning kultuuriliste väärtuste väljendamist. Isegi need valimisse kuulunud õpetajad, kelle eesti keele oskus võimaldaks neil töötada eestikeelsetes koolides, eelistavad enda keeleoskust kasutada vene keelt kõnelevate kolleegide ja laste mõjuvõimu suurendamiseks ning kahe etnolingvistiliselt eraldatud rühma ühendamiseks.
Doktoritöös rõhutab Zaichenko vene õppekeelega koolide õpetajate murede tähtsust ning näitab, kui oluline on avalik arutelu nende erialase teekonna üle. Autor esitab mitu poliitilist ettepanekut kahe haridussüsteemi edukamaks lõimimiseks, näiteks kaotada nn rõhuva Nõukogude kooli kuvand, mis on Eestis töötavaid vene koolide õpetajaid senini jälitanud, ning võtta arvesse hoopis nende õpetajate kogemusi ja tavasid, eriti keerulistest peredest pärit lastega töötamisel.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituud doktorant Liudmila Zaichenko kaitses doktoritöö "Teachers Agency Through the Morphogenetic Lens: The Case of Russian-medium Schools in Estonia" („Õpetajate tegevusvõimekus läbi morfogeneesi prisma: Eesti Vene õppekeelega koolide juhtum“) 29. jaanuaril. Tööd juhendasid Tallinna Ülikooli teenekas professor Krista Loogma ja kaasprofessor Meril Ümarik, oponendid olid Padova Ülikooli professor Andrea M. Maccarini ja Tallinna Ülikooli teenekas professor Ellu Saar.