Tartus toimuvad 29. üleriigilised õpioskuste talgud: fookuses ennastjuhtiv õppija

„Koolidel on oluline roll laste õpioskuste kujundamisel. Just seetõttu soovime talgutega levitada teadlikku õppimiskogemust – õppimist saab õppida!" ütleb Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Elina Malleus-Kotšegarov. „Meie eesmärk pole, et lapsed keskenduksid pelgalt hinnetele, vaid et nad õpiksid õppima ning see pakuks neile rõõmu," lisab ta. Tähtis on, et õpilastel säiliks sisemine motivatsioon ja tahe õppida koos teistega. "Sellise keskkonna kujundamine eeldab õpetajatelt ja lapsevanematelt sageli mõtteviisi muutust – õppimise toetamist tuleb õppida ja mõtestada," rõhutab ta.

Õpioskuste talgud on osa riiklikust olümpiaadisüsteemist ning selle keskmes on ennastjuhtiva õppija kujunemine. Osalejad rakendavad teadmisi uues kontekstis ning õpivad teadlikumalt juhtima oma õppimisprotsessi.

„Talgupäeval saavad õpilased võimaluse panna end meeskonnana proovile uudses õppimiskeskkonnas, kus oluline pole ainult õige vastus, vaid kogu teekond – teadmiste otsimine, tööjaotus ja üksteiselt õppimine," ütleb Riina Stahl, Haridusjuhtimise Akadeemia koostööjuht.

Riiklikule talgupäevale eelnesid piirkondlikud voorud, milles osalesid sajad koolid ja tuhanded õpilased. Tartusse pääsesid meeskonnad, kes paistsid silma eriti heade koostöö- ja probleemilahendusoskustega. Talgud suunavad õpilasi märkama ka seda, kuidas nende õppimist mõjutavad välised tegurid, nagu teiste meeskondade tempo ja ruumidünaamika.

„Õppimise ajal on täiesti normaalne kogeda üles-alla käivaid emotsioone. Oluline on neid teadvustada, aktsepteerida ja osata nendega toime tulla. Just see on osa ennastjuhtivaks õppijaks kasvamisest," märgib Kati Aus, hariduspsühholoogia teadur ja õpetamisoskuste konsultant.

Talgupäevast on kujunenud oodatud ettevõtmine, mis pakub õpilastele mõnusat väljakutset ja rõõmu õppimisest. See on positiivne eeskuju koostööl põhinevale, mõtestatud ja tähenduslikule õppimisele.