Kutsepedagoogika ja kutseõpetaja professionaalsus (sügis 2025)
Haridusteaduste instituut
Soovid jagada oma erialaseid teadmisi õpetajana, aga pedagoogiline ettevalmistus puudub? Mikrokraadiprogramm „Kutsepedagoogika ja kutseõpetaja professionaalsus“ annab kindla stardi kutseõpetaja teekonnale või aitab Sul oma senist õpetajatööd teaduspõhisemalt ja enesekindlamalt kujundada. Õpi tundma kutseõpetaja rolli, kutsepedagoogikat ja õppijakeskseid õpetamismeetodeid inspireerivas õpi- ja koostöökeskkonnas.
-
Mikrokraadiprogramm annab tugeva aluse kutsepedagoogikas, õppijakeskses õpetamises ning kutseõpetaja professionaalses arengus.
Õpe toimub koos kutsepedagoogika erialal õppijatega ning mikrokraadiprogrammi ained on hiljem soovi korral ülekantavad tasemeõppesse.
Keda ootame õppima?
Pedagoogilise ettevalmistuseta kutseõpetajad. Õppima asujal peab olema vähemalt keskharidus ja erialane ettevalmistus (nt kutsekeskharidus, kutseharidus keskhariduse baasil, kutseeriharidus, eelkutseõpe koos praktilise kogemusega või kutsetunnistus)
Kuidas õppetöö toimub?
Mikrokraadi õppekava on moodustatud bakalaureusetaseme õppeainetest, õpitakse koos eriala tudengitega sessioonõppes. Kontaktõpe (loengud, rühmaarutelud, praktilised tunnid) toimub õppesessiooni aegadel.
Iseseisev töö on kirjeldatud moodulipõhiselt. Mooduli läbinud sooritavad arvestuse või eksami ning saavad Tallinna Ülikooli mikrokraadi tunnistuse koos lisaga läbitud teemade kohta.
Mikrokraadiprogramm koosneb kolmest moodulist:
- Kutsepedagoogika, 6 EAP (sügissemester). Tutvu tunniplaaniga siin
- Teooria- ja praktikaõppe didaktika, 6 EAP (kevadsemester)
- Professioon ja professionalism, 6 EAP (kevadsemester)
Mikrokraadiprogrammi eesmärk ja õpiväljundid
Mikrokraadiprogrammi läbinul on kutsepedagoogilised ja didaktilised teadmised ja oskused õppe läbiviimiseks kutseõppes.
Õpiväljundid
- planeerib õppimist ja õppija arengut toetavat kutseõppe õpikeskkonda, rakendades kutsepedagoogilisi teadmisi ja oskusi; planeerib õppeprotsessi didaktikaliselt otstarbekalt, kasutades õppijakeskseid ja erialavaldkonnale sobilikke õppemeetodeid nii teooria- kui ka praktikaõppes kutseõppes õppijate eripärast lähtuvalt;
- mõistab väljundipõhise hindamise ja tagasiside olulisust kutsehariduses ja -koolituses ning valib otstarbekaid hindamismeetodeid konkreetsele teooria- ja/või praktikaõppele õpiväljunditest ja õppijate eripärast lähtuvalt;
- orienteerub professiooni, professionalismi ja professionaliseerumise (sh professionaalne areng) kontseptsioonides oma eriala valdkonnast lähtuvalt;
- mõistab kutseõpetaja professionaalse arengu vajadusi ja võimalusi elukestva õppe kontekstis, tuginedes kutseõpetaja tööd reguleerivatele dokumentidele ja regulatsioonidele;
- analüüsib enda teadmisi ja oskusi vastavalt kutseõpetaja, tase 6 kutsestandardile, väärtustele ja Eesti õpetajaeetika koodeksile, tuues esile enesearenguvajadusi kutseõpetajana.
Kandideerimine
Mikrokraadiprogrammi kandideerimiseks tuleb täita registreerimisvorm ning esitada e-maili teel järgmised dokumendid:
- CV
- Motivatsioonikiri
- Haridust tõendava dokumendi koopia
Dokumentide esitamise tähtaeg on 20. august 2025. Kõik dokumendid palume saata aadressile kristi.kivisild@tlu.ee
Juhtivkoolitaja
Mikrokraadiprogrammi juhtivkoolitajaks ja eestvedajaks on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi kutsepedagoogika dotsent Meidi Sirk.
Meidi uurimishuvid keskenduvad peamiselt kutseharidusele ja kutseõpetaja professionaalsusele, samuti didaktikale kutseõppes ja koolituses. 2021. aastal kaitses ta oma doktoritöö "Kutseõpetaja muutuv professionaalsus". Ta on avaldanud teadusartikleid ning osalenud mitmetes teadus- ja arendusprojektides, keskendudes kutseõpetajate professionaalsuse, koostöö ja innovatsiooni teemadele. Tema uurimused on näidanud, et kutseõpetajad, kes teevad koostööd erinevate osapooltega, suhtuvad haridusmuutustesse positiivsemalt ja on oma töös rahulolevamad.
Lisaks teadustööle on Meidi Sirk aktiivne ka õppejõuna, viib läbi kutseõpetajate kohanemisaasta programmi, riigikaitseõpetuse mikrokraadiprogrammi jpm.
Õppeainete tutvustus
Kutsepedagoogika
Ainekursuse läbimise tulemusel selgitab osaleja kutsepedagoogika olemust pedagoogika haruna, tuginedes kutsepedagoogika haridusteoreetilistele lähtekohtadele ning didaktilistele ja hariduspoliitilistele aspektidele; analüüsib kutsepedagoogika arengut kasvatusteadusliku distsipliinina, esitades kronoloogiliselt kutseõppe ja kutsepedagoogika ajaloolised ja kutsepedagoogika tänapäevased käsitlused; analüüsib töölõppimise põhimõtteid, viise, võimalusi, piiranguid ja sõltuvust töökeskkonna teguritest, sidudes teoreetilised seisukohad isiklike töölõppimise kogemustega; mõtestab oma kutseidentiteeti, analüüsides kutseala eetilisi ja esteetilisi aspekte ning väärtustades ja propageerides oma kutseala; analüüsib kutseõppe väärtusi koolitegelikkuse kontekstis vaimsete, sotsiaalsete, aineliste ja keskkonnaväärtuste olemusest lähtudes.
Teemad: Kutsepedagoogika kui pedagoogika haru: olemus, kutsepedagoogika hariduse ja kasvatuse teooria ja praktikaga tegeleva teadusliku aladistsipliinina. Kutsepedagoogika haridusteoreetilised lähtekohad, hariduse liigid ja kutsehariduse iseärasused. Kutsepedagoogika olemus ja ülesanded. Elukutse, töö, amet, kvalifikatsioon ja haridus ning nende didaktilised ja hariduspoliitilised aspektid kutsepedagoogikas. Kutsepedagoogika kujunemine. Kutseõppe arenguetapid: formaliseerimis-, institutsionaoliseerumis- ja stabiliseerumisstrateegiad ning de-reguleerimisstrateegiad. Kutsepedagoogilise mõtte areng, kutsepedagoogika kujunemine Saksamaal. Kerschensteineri töökooli idee kutsepedagoogika alusena. Kutsepedagoogika tänapäevased käsitlused. Õppijakeskse kutsepedagoogika dimensioonid. Kutsepedagoogika kui kasvatusteaduslik distsipliin. Kutsehariduse ja koolitusega tegelevad eridistsipliinid: kutsepedagoogika, täiskasvanupedagoogika, ettevõttepedagoogika, majanduspedagoogika, tööpedagoogika. Tööpedagoogika: töölõppimise põhimõtted, eri viisid ja lähenemised. Töölõppimise potentsiaal ja piirangud, sõltuvus töökeskkonna teguritest. Töölõppimine ja kutseharidus. Kutsekasvatus: kutseidentiteedi kujunemine. Kutsekasvatuse eetilised ja esteetilised aspektid. Oma kutseala väärtustamine ja propageerimine. Väärtused kutseõppes ja koolitegelikkuses: vaimsed, sotsiaalsed, ainelised ja keskkonnaväärtused kutseõppes.
Hindamiskriteeriumid: Kirjaliku arvestustöö esitamine eristav hindamine). Õppija sooritab kirjaliku töö, milles: selgitab kutsepedagoogika olemust pedagoogika harjuna, arengut ja tänapäevaseid käsitlusi, tuginedes teemakohastele allikatele; analüüsib töölõppimise põhimõtteid, viise, võimalusi, piiranguid ja sõltuvust töökeskkonna teguritest, sidudes teoreetilised seisukohad isiklike töölõppimise kogemustega; mõtestab oma kutseidentiteeti ja propageerib oma kutseala, tuues esile oma kutseala väärtusi, eetilisi ja esteetilisi aspekte; analüüsib kutseõppe väärtusi koolitegelikkuse kontekstis lähtudes vaimsete, sotsiaalsete, aineliste ja keskkonnaväärtuste olemusest.
Teooria- ja praktikaõppe didaktika
Ainekursuse läbinud osaleja sõnastab arusaadavalt teooria- ja praktikaõppe eesmärke ja õpiväljundeid õppekava ja mooduli õpiväljunditest lähtudes; planeerib õppetööd didaktikaliselt otstarbekalt, kasutades õppijakeskseid õppemeetodeid nii teooria- kui ka praktikaõppes õppijate iseärasustest lähtudes kutseõppes; kujundab õppimist ja õppija arengut soodustava vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna vastavalt õpiväljunditele, arvestades õppijate eripära; õppetöö planeerimisel arvestab võtmepädevuste ja erialaõpingute vahelist lõimingut; mõistab hindamise ja tagasiside olulisust ja valib otstarbekaid hindamismeetodeid konkreetsele teooria- ja/või praktikaõppele õpiväljunditest ja õppijatest lähtuvalt.
Teemad: Õppetegevuse organiseerimise vormid. Teooria- ja praktikaõppe eesmärk, ülesanded ja sisu. Teooria- ja praktikaõppe planeerimine, selle eesmärgistamine ja õpiväljundite kavandamine lähtuvalt õppijakesksest õpetamisest, õppijate iseärasustest kutseõppes ja mooduli rakenduskavast. Teooria- ja praktikaõppe(tunni) struktuur. Õppemeetodi mõiste ja erinevad õppemeetodid teooria- ja praktikaõppes. Õppeviisi mõiste ja enamkasutatavad õppeviisid kutsehariduses. Hindamine teooria- ja praktikaõppes/õppetunnis. Praktikaõppe perioodid ja selle korraldamise põhimõtted lähtuvalt erialast. Praktikaõppe süsteemid lähtuvalt erialast. Praktikamudelid. Tööjuhendi koostamise põhimõtted praktikaõppeks ja näitlikustamise olulisus selles. Harjutamise süsteemid praktikaõppes.
Hindamiskriteeriumid: Kirjalik eksamitöö: teooria- või praktikaõppetunni kava. Eristav hindamine.
Professioon ja professionalism
Ainekursuse läbinud osaleja orienteerub professiooni, professionalismi ja professionaliseerumise (sh professionaalne areng) kontseptsioonides oma eriala valdkonnast lähtuvalt; taastab enda tööressurssi ja kirjeldab enda valmisolekut koostööks; mõtestab oma personaalset ja professionaalset arengut; analüüsib enda teadmisi ja oskusi vastavalt oma professiooni kutsestandardile, väärtustele ja kutse-eetikale.
Teemad: Professiooni, professionalismi ja professionaalsuse olemus. Eri rollid eriala kontekstist ja kutsestandardist lähtuvalt. Kutsestandardid, kutse-eetika. Professionaalne identiteet. Refleksioon ja professionaalne eneseareng. Praktikakogukond ja koostöövõrgustikud kui professionaalse arengu arengu keskkond. Tööalane enesehoid ja kasvamine. Usaldus, ehedus ja vastutus juhendamisel.
Hindamiskriteeriumid: Kutseõpetaja professionaalsuse kirjeldus tuginedes loetud allikatele ja ühe kutseõpetaja tööpäeva vaatlusele. Mitteeristav hindamine.
Toimumise ajakava
Sügissemester 2025
| Kuupäev | Kellaaeg |
|---|
Õppetöö graafik selgub juunikuus.
Võta ühendust!
Kristi Kivisild
Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse koolitusjuht