Õpetaja kui heaolu loova õpikeskkonna kõneisik

Kellele?

Ootame koolitusele üldhariduskoolide I–III kooliastme õpetajaid ja gümnaasiumide õpetajaid.

Koolitusele registreerumine

Registreerumine algab 18. juunil 2025

Kuidas?

Koolitus keskendub heaolu loomisele läbi igapäevase suhtlemise ja koostöö ning arendab selleks vajalikke teadmisi, hoiakuid ja oskusi. Osalejad teadvustavad heaolu võimalikud lähemad ja kaugemad mõjud nii õppija kui õpetaja vaimsele tervisele ja  elukäigule. Õpitu toel oskavad osalejad luua heaolu haridusprotsessis ning võimestada õppijaid, ennast ja kolleege - see aitab leida tasakaalu suhetes iseenda ja teiste inimestega. 

Lühiloengud on integreeritud erinevate aktiivõppe vormidega: läbivalt kinnistatakse teoreetiline osa erinevate praktiliste harjutustega ning reflekteeritakse õpikogemusi.

Koolituse sisu

1. Arenguprotsesside süsteemsed seaduspärasused ning enda arengu teadlik kavandamine. 

Sissejuhatus. Koostööpinna loomine. Grupisotsiomeetria. Vajaduste kaardistamine ning oma arengueesmärkide määratlemine. Grupiarutelu koolitusele eelnenud iseseisva töö põhjal. Muutuste ja arengu süsteemsed seaduspärasused R. Diltsi järgi. Motivatsiooni seos väärtussüsteemiga. Oma baasväärtuste teadvustamine. Pika- ja lühiajalised eesmärgid õppe-kasvatusprotsessis. Väärtuspõhine kuulamine. Probleemi jäämäe mudel. Ülekompenseeriva käitumise mõistmine R. Dreikursi järgi. 

Individuaalne iseseisev töö: Teemakohaste õppematerjalide läbitöötamine, õpitu praktiseerimine igapäevatöös ning oma õpikogemuse kirjalik refleksioon õpipäevikus.
Iseseisev grupitöö: Pedagoogilise sekkumise süsteemne kirjalik analüüs õppefilmi põhjal.

2. Enesehoid.

Oma õpikogemuse refleksioon. Heaolu. Enesekaastunne. Läbipõlemine – mõiste, kujunemine, faasid, ohutegurid, äratundmine. Oma mõtte- ja käitumismustrite teadvustamine. Läbipõlemise ennetamine, oma vaimse ja füüsilise tervise säilitamine. Kinnistunud ja arengule suunatud mõtteviisid, nende mõju käitumisele. Võimalused kinnistunud uskumuste muutmiseks. Enesehoid. Käepäraste eneseabivõtete praktiseerimine. Tänulikkuse jõud (Kerry Howellsi järgi).

Iseseisev töö: Teemakohaste õppematerjalide läbitöötamine, õpitu praktiseerimine igapäevatöös ning oma õpikogemuse kirjalik refleksioon õpipäevikus.

3. Enesejuhtimine.

Oma õpikogemuse refleksioon. Identiteet, minapilt, rollikäsitlus. Identiteedi käsitlemine Rosenbergi järgi. Õpetaja rollimaatriksi koostamine õpetaja kutsestandardi (tase 7) põhjal. Probleemolukordade käsitlemine. Ohvri mõtteviisi äratundmine. Vastutust võttev suhtumine probleemolukordades ning protsessi mõjutamine väärtuspõhiselt. Erinevad võimalused oma seisundi mõjutamiseks, eneseregulatsioonitehnikad. Enesejuhtimine. Eneseanalüüs Saka mudeli põhjal.

Iseseisev töö: Teemakohaste õppematerjalide läbitöötamine, õpitu praktiseerimine igapäevatöös ning oma õpikogemuse kirjalik refleksioon õpipäevikus.

4. Positiivse kasvatuse põhimõtetest lähtuv heaolu loov käitumine.

Oma õpikogemuse refleksioon. Positiivse kasvatuse põhimõtted J. Durranti järgi. Hinnangute mõju õppija enesehinnangule, käitumisele ja minapildi kujunemisele. Hinnanguvaba suhtlemine. Käitumisaken ja probleemiruumi määratlemine T. Gordoni järgi. Suhtlemise baasoskused. Lühi- ja pikaajalistest kasvatuseesmärkidest lähtuv ning positiivse kasvatuse põhimõtteid järgiv käitumine heaolu loomisel ja õppija arengu toetamisel.

Iseseisev töö: Teemakohaste õppematerjalide läbitöötamine, õpitu praktiseerimine igapäevatöös ning oma õpikogemuse kirjalik refleksioon õpipäevikus.

5. Probleemilahendusstrateegiad.

Oma õpikogemuse refleksioon. Ebatõhusate probleemilahendusmudelite eristamine tõhusatest. Võidan-võidan probleemilahendusmudeli praktilline rakendamine. Laste- ja noortevaheliste probleemide vahendamine. Väärtusvastuolude käsitlemise põhimõtted. Tajupositsioonide teadlik vahetamine probleemolukordades.

Iseseisev töö: Teemakohaste õppematerjalide läbitöötamine, õpitu praktiseerimine igapäevatöös ning oma õpikogemuse kirjalik refleksioon õpipäevikus.

6. Koostöine õppimine.

Oma õpikogemuse refleksioon. Tugevustel põhinev mõtteviis. Õnnestumistest õppimise mudel. Supervisiooni, kovisioon ja coachingui vajalikkus professionaalse arengu toetamisel ja läbipõlemise ennetamisel. Osalejate töös aktuaalsete olukordade käsitlemine erinevate praktiliste mudelitega, lähtudes osalejate konkreetsetest vajadustest. 

Iseseisev töö: Teemakohaste õppematerjalide läbitöötamine, õpitu praktiseerimine igapäevatöös ning oma õpikogemuse kirjalik refleksioon õpipäevikus.
Iseseisev töö: Oma professionaalse arengu hindamine ja edasine kavandamine. Õpikogemust kokkuvõttev kirjalik eneseanalüüs (tuginedes õpipäevikule ning enesehindamisele enne ja pärast koolitust).

Koolituse läbinud osaleja:

• kavandab oma professionaalset arengut, analüüsides ja arendades oma suhtlemisoskusi; 
• toetab õppija terviklikku arengut ning loob heaolu loova koostöise õpikeskonna, arvestades õppimise ja arengu süsteemseid seaduspärasusi;
• oskab ennetada läbipõlemist, hoides tasakaalus oma vaimset ja füüsilist tervist;
• toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist ning õppijate üldpädevuste, suhtlus- ja koostööoskuste arengut, kasutades ise efektiivseid probleemilahendusmudeleid;
• võimestab õppijaid ja kolleege, kasutades oma teadmisi ja kogemusi koostöistes õpisituatsioonides.

Tutvu õppekavaga 

Koolitust rahastab ESF: “Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv”. Kaasrahastanud Euroopa Liit.