Ole valmis! Kuidas käituda äkkrünnaku korral?

Oleme Tallinna Ülikoolis võtnud eesmärgiks suurendada oma tegevusvalmidust võimalike kriisiolukordade puhul. Loe lähemalt, kuidas käituda äkkrünnaku korral!

Mis on äkkrünnak?

Ülikoolis, avalikul üritusel või ruumis rünnatakse ootamatult ühe või mitme ründaja poolt ja erinevate vahenditega (külm- ja/või tulirelvad, lõhkeseadeldised vmt) seal olevaid inimesi. Rünnaku eesmärk on tappa või vigastada võimalikult paljusid. Rünnatakse kõiki, kes ette jäävad. 

Kuidas äkkrünnakut ära tunda?

  • näed relvastatud isikut (külm- ja/või tulirelvad)
  • kuuled laske, plahvatusi
  • üldine paanika, karjumine
  • mitmed kannatanud/hukkunud

PS! Äkkrünnakule viitavate tunnuste esinemisel ära mine kontrollima ja uudistama!

Mis üldjuhul iseloomustab ründajat? 

Enamasti on ründaja tunneb keskkonda ja ei ole võõras. Neid võib olla mitu ja nad võivad rünnata erinevates kohtades. Ründaja ei vali ohvreid, tema eesmärk on vigastada ja/või tappa võimalikult suurt hulka inimesi. Ründaja liigub ringi, seega info tema asukoha kohta võib olla eksitav. Ründajat ei ole reeglina võimalik ümber veenda.

Äkkrünnaku korral leia kõige sobivam viis enda elu päästmiseks! Säilita rahu! 

Kuidas käituda äkkrünnaku korral

EEMALDU

  • eemaldu ohust 
  • ära võta asju kaasa (neile saab alati hiljem järele minna)
  • liikudes kasuta maksimaalselt varjeid (takistused teel nagu mõõbel, printerid jmt)
  • ära liigu sirgjooneliselt (ei väljas ega ka siseruumides koridorides)
  • kasuta treppe (ära kasuta lifti)
  • hoiata inimesi, kes jäävad teele
  • võimalusel kasuta põgenemiseks akent (alumistel korrustel)
  • ära põgene sisehoovi
  • politseid nähes hoia käed nähtaval ja ära jookse nende suunas, sest nemad ei tea, kes on ründaja ning võivad äkilisi liigutusi valesti tõlgendada
  • järgi politsei antud korraldusi
  • väldi tavapäraseid tulekahju evakuatsiooni kogunemiskohti 
  • eemaldu ülikoolilinnakust 
  • KUI OLED OHUTUS KOHAS, HELISTA 112

Juhul kui eemalduda ei õnnestu - VARJU

  • leia sobiv koht varjumiseks -  ustest ja akendest eemal
  • lukusta uks 
  • liiguta ruumis olev sisustus ukse ette (va juhul, kui ukse kõrval on aken)
  • kustuta ruumis tuled
  • võimalusel eelista betoonist ja muust tugevast materjalist seinu ning hoia end madalale
  • väldi rääkimist ja müra tekitamist 
  • varjumispaigas seadista mobiil hääletuks ja lülita välja vibreerimine
  • ära välju varjumiskohast enne kui oht on möödas ja välja lubab politseinik
  • kui sa ei ole kindel, kas ukse taga olev isik on politseinik, siis helista 112. Nemad  saavad kontrollida, kas teisel pool ust on politseinik.
  • kavanda järgmised sammud ehk põgenemine ja võitlemine juhuks, kui on vaja muutuvale olukorrale reageerida
  • tasub meeles hoida, et kurjategijal ei ole aega ja kui tema teel on suurem takistus, siis ta liigub edasi, et leida inimesi, keda rünnata

PS! Ühtegi ideaalset lahendust ei ole ja vastavalt olukorrale tuleb ise mõelda ning sellest lähtuvalt tegutseda! Jää rahulikuks!

Viimase abinõuna - VÕITLE

  • kasuta üllatusmomenti ja võimalusel ründa mitmekesi
  • kasuta improviseeritud relvi (riidenagid, toolid, lauajalad jmt ehk kõik, mis on käeulatuses olemas)
  • ole agressiivne
  • eralda relv ründajast, peida see ära, kuid ära jäta enda kätte, sest ta võib sind selle tagasi saamiseks rünnata
  • pärast ründaja neutraliseerimist helista 112 ja anna teada, kus sa oled

Kui helistad 112, siis anna võimalikult palju ja täpset infot:

  • anna teada ründaja täpne asukoht (ülikooli hoone, korrus, ruum jmt)
  • ründajate arv
  • ründaja kirjeldus 
  • millise ja mitme relvaga rünnak toimub 
  • vigastatute arv sündmuskohal
  • enda asukoht (ruum, inimeste arv jmt)

Häirekeskuse töötajal on olemas nimekiri küsimustest, millele tal on vastuseid vaja, ise proaktiivselt infot andes säästad kriitilises olukorras aega! 

PS! Ära kiirusta kõne kinnipanemisega ja jäta liin avatuks!

Millega tuleb arvestada politseiga kokkupuutel?

  • säilita rahu ja täida politseiniku korraldusi
  • politseiniku korralduse peale pane käes olevad esemed maha
  • tõsta käed üles ja hoia neid nähtaval
  • väldi äkiliste liigutuste tegemist, ära hoia asju käes, ära võta midagi põuest või taskust jms
  • väldi näpuga näitamist ja karjumist
  • politseinikud võivad anda valjuhäälseid korraldusi, teostada turvakontrolli ja kasutada füüsilist jõudu inimeste ohutuse tagamiseks (nt inimesi maha suruda jmt)

PS! Pea meeles, et politseinikud ei tea, kes on kurjategija või ohvrid ja me ise saame neile vajalikku infot anda!